Karilaid EKRE hümniseadusest: seaduse võib vastu võtta, aga tähtsam on kodaniku siiras ja loomulik side hümniga

Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid leidis, et ERKE oleks võinud oma hümniseaduse teiste erakondadega varem läbi rääkida. Ta leidis, et seadusest tähtsam on kodaniku isiklik siiras suhe lipu, vapi, hümni, keele, maa ja kohaliku kultuuriga.

EKRE sai hiljuti valmis seaduseelnõuga, mis reguleerib Eesti hümniga seotud küsimusi. Näiteks eeldab eelnõu, et hümni lauldakse alati püsti.

Karilaid leidis, et hümni vastu peaksid positiivsed tunded olema siirad, õiguslik reguleerimine on siin nagu appikarje või sisemise ebakindluse peegeldus.

Karilaid lisas, et hümniseadusest on saanud EKRE parteipoliitiline vahend. Nii ühendav sümbolväärtus nagu hümn ei tohiks tema hinnangul seostuda ühegi kitsa parteipoliitikaga, vaid tark olnuks eelnevalt saada erakondade konsensus.

Ta leidis, et praegu on oht, et entusiastid kordavad eelmise peaminister Taavi Rõivase viga, kes ronis kampaania huvides oma parteiga sõjalennukite selga ratsutama.

"Lugupidamatus ja protest teatud riiklike sümbolite vastu näitab tihtipeale vastumeelsust hetkel valitseva poliitika vastu, mitte rünnakut riigi vastu," kommenteeris Karilaid.

Ta tõi näiteks USA hümni laulmise ajal põlvitavad sportlased, kes protesteerisid sellega USA president Donald Trumpi väljaütlemiste vastu.

"Seaduse võib vastu võtta, aga tähtsam oleks kodaniku siiras, spontaanne, loomulik ja maast madalast kaasa antud side lipu, vapi, hümni, keele, maa ja kohaliku kultuuriga," selgitas Karilaid. Kui see on puudulik, siis on mõistlik kohandada väärtuskasvatust.