Karel Rüütli: karusloomafarmid on keskkonnarisk, järelevalve peab karmistuma

 (19)
Karusloomafarm Keila lähistel Karjakülas
Karusloomafarm Keila lähistel KarjakülasFoto: Andres Putting

Eestis tegutsevad karusloomafarmid kujutavad endast suurt ohtu looduskeskkonnale, mistõttu peab riik tugevdama järelevalvet – sellise tõdemusega lõppes täna riigikogu toimunud arutelu karusloomakasvatuse tuleviku üle.

„Karusloomafarmide tegevust reguleerivad meil loomakaitseseadus ja looduskaitseseadus. Pahatihti ei täida aga mingifarmid neile seatud päris rangeid nõudeid, mis on toonud kaasa keskkonnareostuse. Kuna suurtel farmidel puuduvad sõnnikuhoidlad, on ohus nii Keila jõgi kui ka põhjavesi,“ ütles parlamendi keskkonnakomisjoni aseesimees Karel Rüütli pressiteenistuse vahendusel.

Tema kinnitusel on järelevalve tõhustamine hädavajalik. „Hoovad on siin riigi käes - täna saab juriidilisest isikust seaduserikkujat karistada 32000 euro suuruse sunnirahaga,“ lausus Rüütli.

Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liikme Annika Lepa sõnul on loomakaitsjad rahul sellega, et lõpuks ometi on nii ühiskonnas kui ka parlamendi tasemel hakatud teadvustama karusloomafarmidega seotud tõsiseid probleeme.

„Samas hämmastab meid riigi jõuetus – kõik kolm karusloomafarmi tegutsevad juba aastaid ilma tegevusloata. Kui riik ei suuda tagada, et karusloomafarmides peetakse kinni loomakaitse- ja keskkonnanõuetest, siis tuleb minna nende keelustamise teed,“ leidis Lepp.

Seotud lood:

Minkide farmides kasvatamine on keelatud näiteks Inglismaal ja Hollandis.

Täiendus 13.08.2013 artiklile "Karel Rüütli: karusloomafarmid on keskkonnarisk, järelevalve peab karmistuma"

Delfile ei ole teada, et ASi Balti Karusnahk tegevuses oleks ilmnenud looduskaitseseaduse rikkumisi seoses rebaste tehistingimustes pidamisega. Kui minki ja kährikut võib tehistingimustes pidada üksnes Keskkonnaameti luba omavas farmis Mandri-Eestis, siis rebaste tehistingimustes pidamiseks ei ole vaja eraldi Keskkonnaameti luba.

Delfile ei ole teada, et AS Balti Karusnahk oleks tekitanud keskkonnareostuse Keila jões. ASil Balti Karusnahk ei ole kohustust sõnnikuhoidla rajamiseks, kuivõrd sellist kohustust ei näe ette hetkel kehtivad Eesti õigusaktid. Mingi ja kähriku tehistingimustes pidamisele esitatavad nõuded ja loa andmise korra kohaselt keeldub loa andja loa andmisest, kui farmi töökord või ehitised ei välista loomade sattumist keskkonda. Nõuded karuslooma pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta tuleneb, et sõnniku käitlemise ja ladustamise seadmed peavad olema projekteeritud, paigaldatud ja kasutatavad selliselt, et karusloom ei puutuks kokku neist eralduva gaasiga kontsentratsioonis, mis kahjustab tema tervist. Puure ei tohi paigutada ülestikku selliselt, et väljaheited langeksid alumisse puuri, ega kõrvuti selliselt, et loomad saaksid üksteist vigastada. Puur peab asuma maast nii kõrgel, et läbi avadega põranda langevaid väljaheiteid oleks selle alt lihtne eemaldada ning väljaheiteid eemaldatakse vähemalt üks kord nädalas.