Kaptenid kaebavad range eksami üle

Soome laevafirma Silja Line’i kaptenid väidavad, et eestlased nõuavad lootsita sõidu eksami tarvis liiga ranget keeletesti, siinse veeteede ameti hinnangul pole see raskem sellest, mida Eesti kaptenid Soomes või Rootsis tegema peavad.

Et Soome või Rootsi kapten saaks laevaga Tallinna lahte siseneda, peavad nad praegu endale lootsi ette tellima, kes siis laeva ohutult sadamasse juhib. Maksma läheb see Helsingist viis-kuus korda päevas Tallinna tulevatele Silja Line’i laevadele SuperSeaCat Three ja SuperSeaCat Four iga kuu ligi miljon krooni, aastas pea kümme ja pool miljonit krooni, kirjutab Eesti Päevaleht.

Lootsita sõidu eksami tegemise vastu tundsid soomlased huvi ka kolm aastat tagasi. Tookord jäi asi soiku seetõttu, et Eesti nõuab eesti keele kesktaseme eksamit.

Siiani ei ole ühelgi Soome või Rootsi kaptenil õigust lootsita Tallinna lahte sõita. Nüüd on kümme Silja Line’i kaptenit ligi kaks kuud käinud eesti keele kursustel. Neid õpetab mereakadeemia õppejõud Elna Aun, kelle sõnul tõstatus keeleprobleem nüüd uuesti, sest soomlased lootsid, et Eesti astumisega Euroopa Liitu range keelenõue kaob.

Silja Line’i kapten Jan Valtonen ütles, et nemad tahavad Eesti kaptenitega võrdses seisus olla. “Eestlastel on ju Helsingisse lootsita sõidu luba. Tahaksime sama Tallinna lahel,” sõnas ta. “Lootsita sõidu eksam on Eestis ja Soomes samal tasemel, aga meile, soomlastele, on eesti keele test üks suur küsimärk.”

Eesti nõuab, et Soome kaptenid sooritaksid kesktaseme keeleeksami. Eesti kaptenid Soomes peavad tegema keeletesti, mis on soomlaste sõnul palju lihtsam.

Veeteede ameti meresõidu-ohutuse teenistuse juhataja asetäitja Taidus Linikoja sõnul eeldatakse mõlemal juhul, et inimene saab keelest aru ja mõistab ka midagi vastu öelda. “Soomlastele pole liiga tehtud,” lausus ta.

Linikoja ei näe võimalust, et Eestis sarnaselt Rootsiga lahte sisenemisel ainult inglise keelt võiks kasutama hakata. “Veel mitte. Võib-olla tulevikus,” ütles ta. “Järgmine põlvkond valdab juba väga hästi inglise keelt.”

Aasta tagasi tegi veeteede amet keeleinspektsioonile ettepaneku, et ehk ajaks lahel ainult inglise keelega läbi, kuid keeleinspektsioon lükkas selle tagasi.