Kapo: Venemaa eestivastase propaganda kolm rünnakusuunda

Kaitsepolitsei peadirektor Raivo Aeg tõi neljapäeval kaitsepolitsei aastaraamatut esitledes välja Venemaa eestivastase informatsioonilise mõjutustegevuse kolm põhilist rünnakusuunda. Aastaraamat kirjeldas seda ka lähemalt.

1. Süüdistused inimõiguste rikkumises

28. detsembril 2011 avaldas Venemaa välisministeerium aruande “Inimõi­guste olukorrast mõnedes maailma riikides”, mida võib käsitada kui vas­tust Ameerika Ühendriikide iga­aas­tastele ja sageli venemaa­kriitilistele inimõiguste raportitele. USA kõrval on Venemaa vä­lisministeeriumi dokumendis arvuka­te etteheidete ja hoiatuste sihtmärgiks mitu Euroopa riiki, eriti aga Balti rii­gid.

Nõnda häirib Ve­nemaa võime, et Ida­-Virumaal ei anta vene keelele ametliku keele staatust. Aruandes nimetatakse siinsete mit­tekodanike õiguslikku olukorda Eesti võimude “eriliseks leiutiseks”, mille peamine eesmärk olevat takistada neile rahvusvaheliste konventsioo­nide laienemist. Venemaa hinnangul on Eesti võimud võtnud kursi nende “kaasmaalaste” assimileerimisele.

Venekeelse elanikkonna väidetava diskrimineerimise kinnituseks on Vene võimude kontrollitavas meedias kasutatud ka Eesti venekeelsete gümnaasiumide osalisele eestikeelsele õppele ülemineku näidet.

2. Natsismi ja ksenofoobia süüdistused

Venemaa välisminis­teeriumi inimõiguste aruandest selgub, et kolmes Balti riigis valmistab Kremlile erilist muret väidetav II maailmasõja aja­loo ümberkirjutamine, Waffen SSi leegionäride avalikud kogunemised, mälestusmärkide rü­vetamine, natsionalistlikult mee­lestatud noorte marsid ja laagrid, veteranide tagakiusamine, natsistli­ku ja nõukogude reziimi võrdsusta­mine, katsed heroiseerida natse ja nende kohalikke käsilasi.

Taas kord on tuima järjekindlusega ohtlikeks neonatslikeks ilminguteks tembel­datud Eestis toimuv rahvusvaheline sõjalis­sportlik võistlus Erna retk ja 1944. aasta Sinimägede lahingu mä­lestusüritus, samuti leiab selles kon­tekstis äramärkimist Pronkssõduri teisaldamine Tallinna kesklinnast 2007. aastal.

Vihased rünnakud Eesti ja laiemalt kogu Euroopa ajalookäsitluse vastu on seletatavad, kuna Venemaa võimud üha järjekindlamalt taaselustavad sovetlikke traditsioone ja historiograa­fiat. 17. novembril 2011 üllitas Vene­maa välisministeerium dokumendi NSV Liidu Suure Isamaasõja eelsest
välispoliitikast, kus muu hulgas õigus­tatakse Molotovi-­Ribbentropi pakti
(MRP) alusel NSV Liidu mõjusfääri sattunud territooriumide hõivamist ja
ühtlasi eitatakse täielikult Balti riikide okupeerimist.

“Suurem osa Balti riiki­de elanikkonnast ei toetanud valitseva­te gruppide poliitikat ning pärast 1940. aasta juulis neis riikides toimunud parlamendivalimisi tulid seal võimule NSV Liidule lojaalsed jõud,” kinnitab Venemaa välisministeerium.

“Balti riikide kõrgeimad seadusandlikud or­ganid pöördusid NSV Liidu Ülemnõu­kogu poole palvega võtta need riigid NSV Liidu koosseisu ning 1940. aasta augustis need palved rahuldati.”

Kommunistlike repressioonide jät­kuva õigustamise ja mahendamise kõrval on Venemaa informatsioonili­ses mõjutustegevuses endiselt kind­lal kohal ka Nõukogude okupatsioo­ni eitamine Balti riikides.

3. Eestist läbikukkunud mõttetu riigi kuvandi loomine

Vene valitsuse kontrollitud meedias on loosun­giks kujunenud avaldus, et endine kõige edukam Nõukogude Liidu va­bariik on muutunud Euroopa Liidu
üheks mahajäänumaks riigiks.

Venemaa võimude käepikenduseks on ka inglise, hispaania ja araabia keeles leviv telekanal RT, endise nimega Russia Today. RT kolmeliikme­line võttegrupp külastas Eestit eelmise aasta novembris ning RT reporter Aleksey Yaroshevsky väisas Eesti riigiasutusi ja kogus materjali päevakajalistest teemadest. Ühe selle tulemusena valminud uudisklipi pealkirjaks oli "Fund Fiasco: EU poorest state rescuing richer members” (“Fondi läbikuk­kumine: Euroopa Liidu vaeseim riik päästab rikkamaid liikmeid”).