"Kuidas [1941. aasta küüditamine] täpselt toimus? Kes ja mis põhjusel andsid korraldusi? Selle kohta on väga vähe dokumente," rääkis Kahar Vikerraadiole.

"Me ei ole selle uurimisel väga edukad olnud, aga see ei sõltu ka meist," kinnitas ta.

"Inimesed, kellega me oleme saanud rääkida, on olnud ikkagi madalama taseme tegelased. Näiteks mõne maakonna julgeolekujuht, miilits või tunnistaja, kes nägi pealt või oli ise küüditatu," ütles Kahar ning lisas, et Nõukogude Liidu kõrgem juhtkond oli selleks ajaks, kui meil avanes võimalus hakata uurima inimsusevastaseid kuritegusid, läinud juba manalateele.