Kapo: Kreml üritab ärikontaktide abil Eesti poliitikat kujundada

 (23)
Allan Kiili ja Ain Kaljurand
Uurimise all on ka Tallinna Sadama eksjuhid Ain Kaljurand ja Allan Kiili.Foto: Delfi/Eesti ajalehed

Kaitsepolitsei aastaraamatus on öeldud, et Venemaa võimustruktuuride, kuritegelike ringkondade ja korruptsiooni seotuse tõttu keskendutakse iseäranis taolisele korruptsioonile, mis võib tugevdada Venemaa haaret meie riigi suhtes.

"Oleme täheldanud Kremli katseid kasutada ärikontakte ja ärilist mõju Eesti poliitika kujundamisel. Siinkohal väärib eriti märkimist energia toimepidevus ja varustuskindlus, kus korruptsiooni roll võib salamisi ja märkimisväärselt mõjutada riigi energiasõltumatust," seisab aastaraamatus. "Samas on Eesti teinud suuri edusamme energiasõltumatuse, varustuskindluse ja energiaturvalisuse tagamisel ning omalt poolt püüame tõkestada igasugust korruptiivset tegevust, mis suurendaks meie energiasõltuvust Venemaast."

Märgitakse, et korruptsiooni avastamine on iseenesestmõistetavalt oluline ja vajalik, kuid peame riigi osalusega äriühingutest korruptsiooni väljajuurimisest jõudma korruptsiooni ennetamiseni. "Riigi osalusega äriühingud on teinud ise suuremal või vähemal määral selleks jõupingutusi. Mõnes ettevõttes aga pole selliseid jõupingutusi teadlikult tehtud või on seda tehtud ainult näiliselt, kuna ettevõtte juhtkond nõukogu ja juhatuse tasandil pole head valitsemistava ja korruptsiooni ärahoidmist prioriteediks sisuliselt seadnud."

Kaitsepolitseiamet on soovitanud kõrget usaldusväärsust nõudvate äriühingute ja sihtasutuste juhtide puhul riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu ja seeläbi ka julgeolekukontrolli läbimist. "Praeguseks ongi paljudele juhtidele antud riigisaladusele juurdepääsu luba. See on selge võit: juhtide isikutega seotud riskid on kindlamini maandatud ning tippjuhtidele saab usaldada teavet, mis aitab neil ohtudest hoiduda."

Seotud lood:

Võrdlusena tuuakse välja, et 15 aastat tagasi oldi sellest kõigest veel kaugel. Kaitsepolitseiameti aastaraamatus 2002 märgiti, et liikluskindlustuse fondi ja kultuurkapitali juhtumid näitavad selgelt riigi äärmiselt nõrka ning pigem formaalset kontrolli avalik-õiguslike juriidiliste isikute finantstegevuse üle. Kapo hindab, et 2015.–2016. aastaks jõudis riik formaalse asemel tõhusama ja sisulise kontrollini – Tallinna sadama korruptsioonijuhtumi valguses on seadusandlik ja täidesaatev võim sellele palju tähelepanu pööranud.

Kaitsepolitseiamet on praeguseks lõpule viinud korruptsioonikuritegude menetluse Eesti Energia tehnoloogiatööstuse juhtide osas. Uuritakse Tallinna sadam juhtide ning Eesti raudtee struktuuriüksuse juhataja tegevust. "Korruptsioonikuritegudel on halvav mõju kogu majandusele, kus iga strateegilise tähtsusega majandusvaldkond ja ettevõte mõjutab riigi majandusjulgeolekut. Peame äärmiselt ohtlikuks, kui korruptsioon võib elutähtsa teenuse osutamise osaliselt või täielikult halvata," hindab kapo.