Kapo: korrakaitsjad üritasid vältida Drambjani tapmist
Kaitsepolitsei pressiesindaja sõnul pani Drambjan esialgsetel uurimisandmetel toime mitu kuritegu, muuhulgas mõrvakatse üldohtlikul viisil ja mitme inimese suhtes. "Isik, kes ei allu politseiametnike korraldustele, kellel on kaasas tulirelv ja mitu ohtlikku isevalmistatud lõhkeseadeldist ning kes on neid ka juba inimeste vastu kasutanud, on ilma kahtlusteta üliohtlik. Sellise isiku kahjutuks tegemise peamine eesmärk on tagada kõigi teiste inimeste, sealhulgas politseiametnike, ohutus," kinnitas pressiesindaja BNS-ile.
Tema sõnul on vastavalt politsei ja piirivalve seadusele tulirelva kasutamine sellises olukorras täielikult õigustatud. "Politseil ei ole tulirelva kasutamise eemärgiks kunagi surmavate vigastuste tekitamine ja see ei olnud eesmärgiks ka Karen Drambjani suhtes. Pärast tulevahetust püüti Karen Drambjani elustada," lisas pressiesindaja.
Tema sõnul on vastavalt politsei ja piirivalve seadusele politsei erivahenditeks muuhulgas ka pisaravoolust, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või valuaistingut esilekutsuvad granaadid, mida Drambjani kinnipidamiseks ka kasutati, kuid üksnes nendest ei piisanud kurjategija intensiivse vastupanu lõpetamiseks.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik lisas, et Drambjan tulistas püstolist esialgsetel andmetel kümneid laske, kuid kui palju neid täpselt oli, peab selgitama ekspertiis. "Tulevahetust Drambjani ja kaitseministeeriumi hoonet valvanud kaitseliitlaste vahel ei tekkinud, küll aga ähvardas ta neid relvaga ja tulistas neist ühe suunas," lisas Tuulik.
Ühtlasi peab tema sõnul ekspertiis tuvastama, kas Drambjan võis olla joobes ning mitu kuuli teda tabas.
Armeeniast pärit, kuid Eesti kodakondsust omav Drambjan tungis kaitseministeeriumisse neljapäeval. Püstoli ja lõhkepakettidega relvastatud mehe alistamine vältas üle kahe tunni. Drambjan hukkus tulevahetuses, keegi teine tõsisemalt vigastada ei saanud.
