Kapo komisjoni juht: Teabeameti töötajate vahelejäämine näitab, et riik toimib

 (69)
RAHVALIIDU KONGRESS PÄRNUS
Peep AruFoto: Arno Mikkor

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni juhi Peep Aru sõnul näitab nelja Teabeameti ametniku kinnipidamine, et asutuse sisekontroll ja riik toimivad.

"Tegemist on muidugi järjekordse halva ja kahetsusväärse juhtumiga julgeolekuasutustes, kuid samas näitab see, et tänu sisekontrollile ja omavahelisele koostööle ollakse võimelised avastama erinevat tüüpi rikkumisi," rääkis Aru Delfile.

"Juhtumi sõnum on selline, et olgu kurikael kus tahes meie riigi süsteemis, varem või hiljem jääb ta vahele," lisas ta.

Aru sõnul plaanitakse juhtumit põhjalikult analüüsida nii Teabeametis, kaitseministeeriumis kui ka Aru juhitavas julgeolekuasutuste komisjonis riigikogus. "Uurimisorganid teevad oma tööd ja meie analüüsime, kuidas taolisi asju võimalikult varajases staadiumis avastada. Kindlasti on oluline luua selline õhkkond, et inimesed ei läheks seda teed," rääkis Aru.

Kaitsepolitseiamet menetleb Riigiprokuratuuri juhtimisel kriminaalasja, milles kahtlustatakse nelja Teabeameti tööga seotud ametnikku ametiisiku poolt võõra vara omastamises suures ulatuses.

Esialgsetel andmetel võib kahju ulatuda mõnesaja tuhande euroni. Kahele kahtlustatavale on esitatud lisaks kahtlustus riigisaladuse ebaseaduslikus avalikustamises.

Seotud lood:

Teabeameti peadirektor Rainer Saksa sõnul on tegemist tõsise korruptsioonikahtlusega, mille osas pöördus Teabeamet ise Kaitsepolitseiameti poole. „See näitab, et meie kontrollimehhanismid tervikuna toimivad, kuid vajavad juhtunu valguses kindlasti täiendamist. Teabeamet on juba alustanud sisekontrollimehhanismide ja tööprotseduuride muutmisega.“

Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu tunnustas kolleege Teabeametis, kes oma kahtlusi asjakohaselt kontrollima asusid. „Meie ülesanne on välja selgitada, kas ja mis ulatuses Eesti julgeolekuhuve on kahjustatud,“ selgitas Sinisalu.

Nii Saks kui ka kapo juht Arnold Sinisalu jäid teemat kommenteerides väga napisõnaliseks, viidates riigisaladusele.

Saksa sõnul ei saa avalikustada kahtlustuse saanud isikute ametikohti, kuni tuleb süüdimõistev kohtuotsus. Ta lisas, et ka siis on olemas võimalus, et isikute täpne positsioon otsustatakse kuulutada riigisaladuseks. Siiski tuuakse süüdimõistva kohtuotsuse korral kõikide asjaga seotud isikute nimed avalikkuse ette.

Välja öeldi ka kahe kahtlusaluse nimed - Sergei Bõstrov ja Pavel Kotkin. Kahtlusalused on hetkel vahi alla võetud ning nende vallandamine teabeametist on töös. Tegemist oli asutuse staažikate töötajatega.

Kotkin töötas teabeametis kohakaasluse alusel ehk ta töötas veel ka välisministeeriumis, aga välisministeeriumi omastamise kahtlus ei puuduta, sest Kotkini kahtlustatakse vaid seoses tema tegevusega teabeametis.

See, kes juhtumis kannataja on ehk kas omastati teabeameti raha, seda täpsustada praegu ei soovitud.

Teabeamet on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes täidab seadustega temale pandud ülesandeid. Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki.