"Kaitsepolitsei teeb oma tööd hästi, kui ta suudab leida üles inimesed, kes on tegutsenud meie riigile vaenulikult," kommenteeris Aru Delfile riigireetmises kahtlustatava endise kapo töötaja Veitmani kinnipidamist.

"Ühelt poolt on see muidugi kurb, et kaitsepolitseis on selliseid inimesi tööl, aga teisalt on mul hea meel, et süsteem suudab ennast ise puhastada," sõnas Aru.

Kolmapäeval pidasid Kaitsepolitseiameti töötajad kinni riigireetmises kahtlustatava endise kaitsepolitseiameti töötaja Vladimir Veitmani. Kuni aastani 2011 kogus ta salastatud teavet ja edastas seda Vene eriteenistustele. Mees möönab oma koostööd Vene eriteenistustega.

Veitman sündis 1950. aastal Tallinnas. 1980-1991 töötas ta siinse KGB heaks. 1991. aastal võttis kaitsepolitsei ta endale tööle teades, et tegemist on endise KGB töötajaga. Kaitsepolitsei värskelt ametisse asunud peadirektor Arnold Sinisalu selgitas pressikonverentsil, et kuna 1991. aastal võeti üle suur hulk KGB keerulist eritehnikat, siis polnud tollal muud valikut kui võtta tööle ka selle tehnikaga varem töötanud KGB töötajad, kes oskasid seda kasutada.

Kapos töötas Veitman kogu aeg tehnilise spetsialistina, ühelgi juhtival ametikohal ta polnud. Vene eriteenistustele Eesti saladusi reetma hakkas ta hulk aastaid peale kaposse tööle asumist. Ta jätkas Venemaa heaks töötamist seni, kuni ta 2011. aastal pensionile saadeti.

Riigiprokuratuuri taotlusel võttis Harju Maakohus mehe täna vahi alla.

Kaitsepolitsei töötajaid on riigireetmises süüdistatauna vahele jäänud varemgi. Harju maakohus mõistis läinud aasta juulis riigireetmises ja ametialase teabe edastamises süüdi kaitsepolitsei endise töötaja Aleksei Dresseni ja tema abikaasa Viktoria Dresseni. Aleksei Dressenile mõistis kohus karistuseks 16 aastat vangistust ja Viktoria Dressenile kuus aastat vangistust viieaastase katseajaga.