Kapo: Eestist pärit islamivõitleja on tõenäoliselt surnud

 (23)
Abdurrahman Sazanakov
Abdurrahman SazanakovFoto: Foto: ekraanitõmmis

Kapo aastaraamatu esitlemisel ütles kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu, et Abdurrahman Ivan Sazanakov, kes paari aasta eest Süürias džihadistidega koos sõdima asus, on tõenäoliselt surnud.

"Kuivõrd tegu on konfliktipiirkonnaga, siis me ei saa ise kohale minna, et tema haud üles otsida, kuid võime 99-protsendise kindlusega väita, et Sazanakov on surnud," ütles Sinisalu.

Täna avaldatud kaitsepolitsei aastaraamat toob välja, et viimase kuue aasta jooksul on Eestist läinud Süüria ja Iraagi konfliktikolletesse paarkümmend inimest, nende hulgas ka alaealisi, kellel on sidemeid sealsete äärmusrühtmitustega.

„Mainitud isikute naasmine Eestisse on hetkel vähe tõenäoline. Samas pole raugenud kohalike radikaalide huvi konfliktipiirkonda sõitmise vastu. Eestit on transiidiriigina läbinud isikud, kes on seotud või kes võivad olla seotud äärmusislamismi ja terroriorganisatsioonidega,“ kirjeldab kaitsepolitsei.

Seotud lood:

Küll aga tuuakse välja, et Eestit ohustavad islamiterrori mõttes need radikaliseerunud inimesed, kellel on fundamentaalsed, Lääne demokraatia vastased vaated islamile ja kes võivad panna toime terroriorganisatsioonide kihutustööst ajendatud rünnakuid.

„Äärmusluse probleem aegamööda süveneb. Radikaliseerumine toimub suuresti internetikeskkonnas,“ märgitakse aastaraamatus. Kõige vastuvõtlikumad on meelemuutusele need inimesed, kes on värskelt islamiusku pööranud ning neil on väga kõrge motivatsioon järgida kohe seda kõige õigemat ja puhtamat usutõlgendust.

„Oleme tuvastanud hinnanguliselt paarkümmend Eesti seostega moslemit, kes on avaldanud toetust džihaadile ja oma viha nende vaates uskmatute vastu. Radikaliseerunute täpne arv ei ole aga teada. Eesti äärmuslased radikaliseeruvad enamasti internetis leviva propaganda tagajärjel ja neil puudub otsene kontakt terroristlike organisatsioonidega. Äärmuslikult meelestatud isikud on avalikus küberruumis enamasti vähe märgatavad. Radikaalsuse ilminguid on üha keerulisem tuvastada, sest suurem osa muret tekitavast suhtlusest leiab aset kinnistes jututubades või krüptitud suhtluskanalites. Seni pole me tuvastanud eestikeelset terrorismi propagandat. Eeltoodud põhjustel ei saa Eestis välistada terroriakti toimepanemist üksiktegutseja poolt.“