"Eri huvirühmade vahel pigem süvenenud pinged on peamiselt koondunud Tallinna Keevise tänava islamikeskusesse ja põhjustanud keskuse juhtkonna läbipaistmatust ja väidetavalt omakasupüüdlikkust juhtimisstiilis," kirjutab kapo.

Veel tuuakse välja näide, kuidas 2015. aastal loodi uus sihtasutus Eesti Islami Keskus, mis võttis nimetatud hoone halduse üle, ent sellega ei olnud rahul senine keskuse juhtkond, kes tajus seda akti objekti ülevõtmisena.

Kaitsepolitsei kirjeldab ka, et Eesti moslemid said mullu meedias mitmetel teemadel sõna, sealhulgas ka Eesti endise elaniku Abdurrahman Sazanakovi tegevuse kohta Süürias ning esimeste terrorismiga seotud kohtulahendite kohta.

"Kahjuks tuleb tõdeda, et Eesti moslemiliidrite kommentaarid kõnelesid pigem soovist ennast probleemidest distantseerida kui valmisolekut nendega tegeleda ning äärmuslike vaadetega isikud õigele teele juhatada," on kapo kriitiline.

Ühe huvitava punktina lisab kapo, et 2015. aastal üritati ka Tartus taasavada moslemite palveruumi, kuid "selle käigus esines paraku ärevaks tegevaid asjaolusid".

"Initsiatiiv ja osaline rahastus sellise palveruumi avamiseks tuli välismaalt ning lisaks puudub palvustesks vajaliku kvalifikatsiooniga islamivaimulik," teatab kapo.

Edasi tõdetakse ka, et radikaalsuse ilmingud moslemikogukonna liikmete seas kahjuks sagenevad, väljendudes valdavalt terroriorganisatsioonide sümboolika näitamisega.

"Seda õigustatakse väidetega, et tegu ei ole terroriorganisatsioonide sümboolikaga, vaid sümboolikaga, mis seondub kõigest islami kui religiooniga ega ole kuidagi seotud terrorismiga. Samas kasutavad kõnealuseid sümboleid enim just terroriorganisatsioonid ja nende toetajad ning see omakorda hirmutab inimesi. Sellise tegevusega kombitakse ning üritatakse nihutada ühiskonna ja õiguskaitseasutuste taluvuse piiri," kirjutatakse aastaraamatus.

Et aga selliseid ilminguid ennetada, tuvastada ja nende levikut pärssida, soovitab kapo moslemikogukonnal võtta endale kandvam vastutus. See tähendaks kapo vaadete kohaselt muredega tegelemist ja vägivallast innustunud inimeste rahumeelsele teele juhtimist. Praktika kohaselt on nende inimestega tegelemisel keskne roll perekonnal ja lähedastel, seejärel sotsiaaltöötajatel, õpetajatel jne.

Sellega seoses panebki kapo südamele, et oluline on õiguskaitseasutusi teavitada kohe, kui tuttavate või lähedaste seas ilmnevad radikaliseerumise ohumärgid: enesesse tõmbumine, kahtlased sõbrad, fundamentaalsed religioossed või läänevaenulikud seisukohad, antisemitism, internetis radikaalse sisuga lehekülgede või videote vaatamine jms.

"Üleskutsed teavitada ohumärkidest ja kahtlustest on meid ennetustöös aidanud," tõdeb kapo.