Kapo aastaraamat: kasvanud terrorioht, korrumpeerunud ametnikud ja lobireeglite puudus
Võimalust, et Eesti ei jää terroriaktist puutumata, on ette näinud ka varasemad aastaraamatud. Ka tänavune aastaraamat hindab terroriohu taset Eestis kokkuvõttes jätkuvalt madalaks, ent toob välja mitu uut arengut, mis võivad tuleviku väljavaateid mõjutada.
Nimelt on Eestis mõne aastaga hüppeliselt suurenenud terrorismi riskirühma kuuluvatest lähteriikidest, näiteks Indiast, Nigeeriast, Pakistanist, Bangladeshist ja Iraanist pärit elanike arv.
Viimase kolme aastaga on sealt saabunud Eestis elavate inimeste hulk suurenenud üle kahe korra. Kui islamikogukonnad siin tugevnevad, kasvatab see ka konservatiivse ja radikaalse islami organisatsioonide huvi Eestisse laienemise vastu.
Nii tuvastaski kapo mullu ligi 50 äärmusliku islami ja terrori organisatsioonidega seotud isikut, kes saabusid Eestisse või siitkaudu liikusid. Fundamentaalset islamit propageerivate organisatsioonide esindajad külastavad Eestit regulaarselt, kuid kapo hinnangul pole nende tegevus õnneks mõju saavutanud.
Euroopas toimunud terrorirünnakute korraldajate hulgas eristub kaks põhiprofiili: ühiskonda mittesulandunud sünnijargselt islami taustaga isik ja iseradikaliseerunud konvertiit.
“Oleme küll tuvastanud ka Eesti vanglastes üksikuid radikaliseerumise ilminguid, kuid esialgu see on veel väike mure,” sedastab aastaraamat. „Meie peamine terrorioht on radikaliseerunud isiku iseseisev või väikeses grupis terroriakti korraldamine.”
Eesti muutumist rände sihtriigiks on kapo hinnangul hõlbustanud seadused, mis lihtsustavad välismaalastel siin töötamist ja õppimist.
Samuti on oma mõju avaldanud Eesti e-residentsuse programm, sest kapo on tuvastanud e-residentsuse taotlejate hulgast isikuid, kes on seotud äärmusluse ja terrorismiga. E-residentsuses nähakse Schengeni viisa saamise võimalust, mistõttu selle saamiseks kasutatakse mitmesuguseid skeeme.
Statistika näitab ka, et e-residentideks saanutel on tihti märkimisväärne huvi Eesti virtuaalvääringu tegevulubade vastu, mis kapo hinnangul suurendab tõenäosust, et Eestiga seotud virtuaalvääringut hakatakse kasutama terrorismi rahastamisel.
Venemaa uus sihtmärk: ülikoolide vilistlased
Kuna Kremli läinud kümnendi katsed Eesti sisepoliitikasse otseselt sekkuda või siinset vähemust propagandaga kõnetada pole kuigi palju vilja kandnud, võeti mullu uus kurss – sekkumine uue ajaloopoliitika levitamise kaudu.
Eesmärk on Balti riikide anneksiooni ja okupatsiooni eitamine ning Nõukogude Liidu tegevuse humaniseerimine. Näiteks öeldi mullu “värskelt avastatud arhiividokumentide” toel, et Molotov-Ribbentropi pakt oli Moskvale pealesunnitud samm ning et Saksamaaga sõlmisid samasugused lepingud ka Suurbritannia, Prantsusmaa, Taani, Läti, Leedu ja Eesti.
Kapo andmetel on Kremlil Eestis nüüd kaks peamist sihtgruppi: vene koolinoored ja nende õpetajad ning kunagised Vene ülikoolide vilistlased. Pedagoogidele korraldatakse täienduskoolitusi, õpilastele pakutakse aga kasutamiseks õppekeskkondi ning kutsutakse jätkama haridusteed Venemaal.
Lisaks sellele on Kremli koordineerimisel plaanis hõlmata inimesi, kes on kunagi Venemaal ülikoolides õppinud. Näiteks püütakse koondada Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi (MGIMO) ning teiste valitud ülikoolide vilistlasi, kes praegu Eestis elavad.
Näiliselt käib see vilistlasorganisatsioonidesse sotsialiseerimise ettekäändel, ent kapo hinnangul on sügavam huvi saada enam teavet inimeste taustast, kontaktidest ja praegustest tegevusaladest kasutamaks neid ära oma poliitilistes, ärilistes ja julgeolekualastes huvides.
Õngitsuskirjad riigisaladuse loaga inimestele
Eestis on tuhandeid inimesi, kes omavad mingi tasandi riigisaladuse luba. Loa väljaandmisele eelneb mitu kuud kestev julgeolekukontroll. Kapo hinnangul oskavad eesti inimesed üldiselt saladusi hoida, ent võivad julgeolekukontrollis põruda hoopis eluvalikute tõttu.
“Kõige sagedasem julgeolekurisk, mida me julgeolekukontrollis tuvastame, on üle oma rahaliste võimaluste elamine, mistõttu ebasõbralike riikide eriteenistused saaksid neid isikuid kergesti mõjutada. Eesti inimene üldiselt suudab hoida saladuses, et tal on saladus, mida hoida,” nendib aastaraamat.
Küll aga said mullu uueks trendiks sihitud õngitsuskirjad, mida välisriikide luureteenistused saatsid diplomaatidele, poliitikutele, mõne valdkonna teadlastele ning militaar- ja riigi julgeoleku valdkonnaga seotud inimeste erakasutuses e-posti kontodele. Tundliku teabega kokku puutuva isiku erakonto sisu pakub vaenulikule luureteenistusele vajalikku teavet ka juhul, kui seal ei edastata tööinfot.
Näiteks saadeti Eesti riigiasutusele Ukraina-teemaline õngitsuskiri, mis osutus riiklikku päritolu rändekampaaniaks, mida küberturvalisuse kogukonnas teatakse Gameredoni APT-na.
Samuti üritati õngitsuskirjaga saada juurdepaasu mõnele Tartu Ülikooliga seotud e-posti kontole, mille puhul oli suure tõenaosusega tegu Iraani riiklikku paritolu kampaaniaga nimega Silent Librarian või Mabna Institute.
Mail.ee kriitiline turvaauk
Mullu tuvastati katse kasutada ära Eesti elanike hulgas laialt levinud e-postiteenuse mail.ee rakenduses leiduvat turvaauku.
Kui ründaja saatis sihtmargile e-kirja, siis kirja avanemisel käivitus selles sisalduv pahatahtlik kood, mis seadistas edasisuunamise ründaja kontrollitavale e-posti kontole. Konto seadistuses jäi kasutajale küll nähtavaks, et kirjad on edasi suunatud, aga ta ei pruukinud seda märgata.
Riigi Infosusteemi Amet CERT-EE ja mail.ee omanik kõrvaldasid haavatavuse ja selgitasid välja, et seda oli kasutatud vaid kitsa ringi välisriigile huvipakkuvate isikute e-posti kontodel. Laiem avalikkus ja mail.ee kasutajad muretsema ei pea.
Korruptsioon võtab uusi vorme
Kapo aastaraamatu kohaselt on tõusuteel ametnike varjatud kõrvaltegevusega seotud korruptsioonikuriteod, vähenemas aga altkäemaksud.
“See näitab, et korruptsiooni taunimine on jõudnud uuele tasemele: altkäemaksude võtmine ja andmine on tasahilju vähenemas ning üha vähem leidub ebaausaid ametnikke, kes avalikke vahendeid korruptiivsete skeemidega enda kasuks pöörata püüavad,” hindab aastaraamat.
Mullu lahendi saanud korruptsioonikuriteod ongi valdavalt olnud seotud varjatud kõrvaltegevusega. Näiteks mõisteti AS Eesti Raudtee endine infrastruktuuriteenistuse side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld süüdi selle eest, et ta edendas ametialaste otsuste kaudu enda varjatud ettevõtlust.
Samuti jõudis kohtulahendini kriminaalasi Maksu- ja Tolliameti Lõuna tollipunkti Luhamaa vaneminspektorina töötanud Erki Oppari üle.
Mullu jaanuaris tabas kaitsepolitsei Oppari 3000 euro suuruse altkäemaksu võtmiselt. Altkäemaksu võttis tolliametnik selle eest, et lubas kuriteo matkijal tollikontrolli läbimata toimetada Venemaa Foderatsioonist Eesti Vabariiki deklareerimata 500 000 eurot sularaha. Sellest Oppari teadmisel ja kaasabil toimetati kolmel korral Eestisse kokku 450 000 eurot.
Tartu Maakohus mõistis 16. jaanuaril Erki Opparile karistuseks vangistuse kaks aastat tingimisi katseajaga kaks aastat ja kuus kuud.
Kollektsionääridest pommimehed
Mullu konfiskeeris kapo viimaste aastate ühe suurema koguse lõhkeaineid. Valdav osa sellest pärineb ühes kriminaalasjas kinni peetud isikutelt, kes ebatervest huvist II maailmasõja aegset lahingumoona kogusid.
13. juunil 2019 avastati Mustamäe tee korterist tõusva musta suitsu tõttu Oleg Ermolenko tegevus, kes oli lõhkeaine kollektsionäär ja üritas trotüüli köögipliidil kuivatada.
Ermolenko valdusest võeti kokku ära ule 200 kg lõhkeainet, 10 kg lõhkeainelaenguid, sadu esemeid lahingumoona ja tulirelvade olulisi osi. Kohus mõistis Ermolenkole liitkaristuseks kaheksa aastat vangistust, lisaks tuleb tal hüvitada menetluskulu rohkem kui 42 000 eurot.
10. septembril peeti kahtlustatavana kinni Urmas Piht ja tema kodust Õismae teelt leiti väga suur kogus ohtlikke lõhkekehi ja lõhkematerjali.
Lobitöö vajaks päitseid
Kaitsepolitseiameti hinnangul suurendab Eestis praegu korruptsiooniriski see, et lobitöö on riigis reguleerimata ja pahatihti läbipaistmatu.
Seda eriti olukordades, kus lobistid taotlevad endale või huvirühmale soodsate õigusaktide vastuvõtmist olukorras, kus muudatused mõjutaksid tegelikult kogu ühiskonda. Konkreetseid näiteid, millel väide põhineb, kapo ei nimeta.
“Kui lobimise eneseregulatsioon ei toimi, siis tuleb kehtestada kohustuslikud reeglid ning avalikustada lobimise käik. Näiteks Euroopa Parlament on loonud tuhandete akrediteeritud lobitöötajate nimekirja. Miks ei võiks samasugune lobijate nimekiri ilmestada Eesti avalikku ruumi?” küsib kapo aastaraamatus.
