10. detsembril 2017 pidas kaitsepolitsei kinni Eesti kodaniku Ilja Tihhanovski, keda kahtlustatakse kuriteos, mis seisneb riigireetmise eesmärgil suhte loomises või pidamises välisriigiga, välisriigi organisatsiooni või välisriigi ülesandel tegutseva isikuga. 3. aprillil mõisteti ta süüdi, aga tema kohtuotsus pole veel jõustunud.

Kahtlustuse järgi töötas Tihhanovski Venemaa sõjaväeluure GRU heaks ning tema ülesanne oli samuti koguda informatsiooni riigikaitseliselt ja riigi toimimise seisukohalt elutähtsate objektide kohta ning täita muid temale antud ülesandeid. Mõlemad kaasused näitavad selgelt, et GRU suunast lähtuv Eesti-vastane luuretegevus on viimastel aastatel pigem intensiivistunud.

17. oktoobril 2017 karistas kohus vangistusega viis aastat Vene kodanikku Mihhail Petrovi kuriteo eest, mis seisneb välismaalasena Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses.

Petrov tegi koostööd Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse
FSB-ga alates 1990. aastatest ning kogus ja edastas FSB-le muuhulgas informatsiooni kaitsepolitsei hoonete, töötajate, sõidukite ja kaitsepolitseinikega kontakte omavate isikute kohta.

Samuti oli Petrovi ülesandeks Eesti Vabariigi elanikega kontaktide loomine, arendamine ja hoidmine ning isikute ja nende suhtlusvõrgustikku iseloomustava informatsiooni kogumine ja edastamine FSB-le.

Rööbiti Petroviga sai lõpliku kohtuliku lahenduse Eesti ja Vene topeltkodakondsusega Albert Provornikovi juhtum, kui 4. oktoobril 2017 karistas kohus Provornikovi Eesti Vabariigi vastase vandenõu eest vangistusega kolm aastat. FSB värbas Provornikovi salajasele koostööle eesmärgiga hankida teavet PPA Lõuna prefektuuri piirivalvekordonite,
Kuperjanovi jalaväepataljoni väeosa ning Kaitsepolitseiameti
hoonete kohta.

Eelmise aasta lõpus esitatud teise süüdistuse kohaselt oli Provornikov osa kuritegelikust jõugust, mis tegeles 2013. aastast alates salakaubanduse ja kelmusega Lõuna-Eestis.

Kapo kommenteeris, et ebaseadusliku piiriülese tegevusega tegelevad isikud, sealhulgas topeltkodanikud, on kerge saak Vene eriteenistustele. Neid on lihtne värvata, koostööle sundida ja lõpuks neist lahti öelda. Nende vahelejäämine pole eriteenistustele
suur kaotus.

Samuti on Venemaa eriteenistustele mugav saak inimesed, kes nooruse uljusest või tänu mõnele eksimusele oma elus on jäänud eriteenistuste
hammasrataste vahele. Vähetähtsaks ei saa pidada ka "spiooniromantikat". Valdavalt noores eas värvatutel pole paraku maailmapilt veel päris välja kujunenud ega adekvaatne. Vildakate ettekujutuste tekkimist soosib propagandistlik ja kallutatud Vene
meedia, mis loob spioonidele rahvusromantilise imago ning käsitleb neid kui kangelasi. Selline võltspilt ja patriotismile rõhumine võimaldab noortel Eesti riigi vastast kuritegu kergemini toime panna.

Sarnase taustaga oli ka 9. jaanuaril 2017 vahistatud elamisloa alusel Eestis elav Venemaa Föderatsiooni kodanik Artjom Zintšenko, kes mõisteti maikuus süüdi Eesti Vabariigi vastases vägivallata
tegevus. Karistuseks määrati talle viis aastat vangistust, aga selle aasta alguses vahetati ta välja Venemaal vahistatud ettevõtja Raivo Susi vastu.

Juba varasemast on teada juhtum, kus kaitsepolitsei pidas 4. novembril 2017 Narva maantee piiripunktis kinni Vene kodaniku Aleksei Vassiljevi, kahtlustatuna muu hulgas arvutikuritegude toimepanekus
luureinformatsiooni hankimisel. Harju Maakohtu 21.03.2018 otsusega mõisteti Vassiljev süüdi karistusseadustiku paragrahvide 233 ja 2161
järgi FSB agendina Eesti Vabariigi vastases vägivallatus
tegevuses ning arvutikuriteo ettevalmistamises ja teda karistati 4-aastase reaalse vabadusekaotusega.

Vene eriteenistuste huvi digitaalsete andmete ja nendele ligipääsu omavate isikute vastu on kapo tuvastanud ka varasematel aastatel ja selline luuretegevus on kaitsepolitsei hinnangul kasvav trend.

Vassiljeviga sarnaste nn "säästuagentide" kasutamine
ei tähenda mingil määral professionaalse agentuurtöö taandumist. Korraliku väljaõppe ja koolitusega agendid täidavad endiselt Eestis oma ülesandeid, kuid kaitsepolitsei intensiivne vastuluure
pärsib loodetavasti nende kasutamist.

Iga Eesti Vabariigi vastu suunatud luuretegevusega seotud inimene peab arvestama, et näiliselt romantilisel luuretegevusel on üldjuhul tõsised tagajärjed ja ei tasu uskuda vaenulike eriteenistuste juttu sellest, kuidas Eesti vastuluurele vahele jäämine on sisuliselt
välistatud.

Tavateadmise kohaselt on iga eriteenistuse peamine eesmärk omada agenti juurdepääsuga tundlikule teabele, iseäranis riigisaladustele. Venemaa Föderatsiooni eriteenistuste kogutav luureinformatsioon on
enamasti kas ametkondlik teave või isikuandmed. Seda kasutatakse edasiste luureoperatsioonide planeerimisel või algmaterjalina analüüside koostamisel. Seega arvamus, et eriteenistused on huvitatud
vaid riigisaladuste hankimisest, ei ole tänapäeval enam aja- ega asjakohane. Nii ei ole Eestis karistatav mitte ainult riigisaladuse edastamine välisriigi esindajale, vaid ka nende antud muude ülesannete
täitmine, millega kahjustatakse Eesti Vabariigi julgeolekut.