Kanalisatsioon pole maksutõusu põhjendus
“Mõistes poliitikute soovi ebapopulaarseid otsuseid linnakodanikele mingilgi viisil põhjendada, ei saa aga leppida argumentidena kasutatavate õiguslikult sobimatute väidetega,” seisab Glimstedt Straus & Partners’i kodulehel.
Maamaks laekub maamaksu seaduse kohaselt omavalitsusüksuse eelarvesse ning erinevalt teistes maksuseadustes sätestatust, ei ole seadusandja ette näinud maamaksu kasutamiseks kindlat otstarvet.
„Küll on aga oluline rõhutada, et ühiskanalisatsiooni väljaehitamise kulude katmiseks on seadusandja kehtestanud kindlapiirilise mehhanismi. Nimelt reguleerib ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga seonduvaid küsimusi juba alates 1999. aastast kehtiv ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus,“ märkis analüüs.
Seadus näeb ette ühiskanalisatsiooni omaniku või valdaja õiguse võtta ühiskanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu. Liitumistasuga tagatakse muuhulgas ühiskanalisatsiooni arendus. Samasuguse põhimõtte sätestab ka Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri.
“Oluline on märkida ka seda, et ühiskanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2004 kuni 2015 näeb ette, et Tallinna linn investeerib 2008. a linna vee- ja kanalisatsioonimajandusse 609 miljonit krooni,” seisis analüüsis.
Aastatel 2004 kuni 2007 on nimetatud investeeringute suuruseks olnud keskmiselt 623 miljonit krooni ning aastatel 2009 ja 2010 väheneb Tallinna linna investeeringute osakaal vastavalt 495 ja 464 miljoni kroonini.
Alates 2011. aastast kohalik omavalitsus vee- ja kanalisatsioonirajatiste arendamisse eespool käsitletud arengukava kohaselt ei investeeri.
Võttes eelnevat arvesse, ei pea analüüs õiguspäraseks seisukohta, mille kohaselt on maamaksu tõus Tallinnas otseselt seotud ühiskanalisatsiooni väljaehitamise vajaduse ja selleks tehtavate kuludega.
