Kammloomad ohustavad kalavarusid

Eelmisel nädalal avastasid Soome mereuurijad, et septembrikuus esimest korda Botnia lahest leitud ameerika kammloomad (Mnemiopsis leidyi) on võõrliigina levinud juba üle kogu Soome lahe. Eesti teadlased plaanivad nende niidirullisuuruste loomakestega seotud ohte hakata üksikasjalikumalt uurima järgmisel suvel.

TÜ Eesti mereinstituudi kalateadlane professor Henn Ojaveer ei kahtle, et Ameerika vetest pärit kammloomade näol võib tegu olla kõige ohtlikuma Soome lahte jõudnud võõrliigiga, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Mustas meres juhtunu põhjal on alust karta, et kammloomade invasioonil võivad olla ka siin tõsised tagajärjed,” sõnas Ojaveer.

Nimelt avastati kammloomad Mustast merest esimest korda 1982. aastal. Kümnendi lõpuks oli liik aga juba nii laialt levinud, et suutis tühjaks süüa sealsete anšooviste ja teiste väiksemate kalade toidulaua. Selle tagajärjel vähenes mitme kalaliigi populatsioon Mustas meres kümme ja enam korda ning paljud sealsed kalurid jäid tööta.

Ojaveere hinnangul on ka meie kaluritel põhjust mures olla, sest enamasti planktonist toituvate kammloomade söögilaud ühtib paljuski kalade omaga. “Nad võivad kaladel lihtsalt toidu eest ära süüa,” nentis ta. “Laiemas laastus satuksid löögi alla kilu- ja räimevarud, kui kammloomi on juba nii palju, et nad hakkavad kaladega toidu pärast konkureerima.”

Arvestades senist kammlooma ehk mnemiopsis’e leviku kiirust Läänemeres, võib selline olukord tekkida üsna pea. “Kilu- ja räimevarudele kammloomad mõne aastaga ilmselt mõju ei avalda. Küll aga peaks juba järgmisel suvel näha olema, kuidas on mnemiopsis’ed nende järelkasvu mõjutanud,” osutas Ojaveer.

Kuna täpsemalt ei tea praegu keegi, kas ja kui laialdaselt on kammloomad meie vetes levinud, plaanivad mereinstituudi teadlased juba järgmisel suvel kogu Eesti akvatooriumi põhjalikumalt läbi uurida.

“Selliste võõrliikide kohanemisvõime ja võimalik oht on siiani täpsemalt uurimata,” ütles Ojaveer.

Henn Ojaveer märkis, et ilmselt laevade ballastveega siia kanti jõudnud kammloomad levivad Läänemeres ja Soome lahes sisuliselt raketikiirusel. Näiteks nägi tema sõnul üks Taanis käinud Tartu ülikooli doktorant veest välja tõmmatud võrku, mis oli sültjatest molluskitest tulvil.

“Hämmastav on see, et soolasemat ja soojemat vett eelistav liik avastati algselt hoopis Botnia lahe magedast ja külmast põhjakihist,” tähendas Ojaveer. “Tõenäoliselt näitab see liigi väga head kohanemisvõimet.”

Ojaveer ei osanud tuua ühtegi näidet, et sissetulnud mere-võõrliik oleks õnnestunud välja tõrjuda. “Karta on, et kui nad on siit juba sobiva elukeskkonna leidnud, siis siia nad ka jäävad,” hindas ta. “Tuleb arvestada, et see liik tahab süüa nagu kaladki ning kõigile toitu ei jätku.”

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines