Kambavaimuga kaitseväkke: gümnaasiumilõpetajatele antakse võimalus ühiselt aega teenida
2017.aastal suvel alustas esmakordselt Viru jalaväepataljonis teenistust rühm, kuhu olid kokku pandud kutsealused kolmest lähestikku asuvate koolide lõpuklassidest Tapalt, Vinnist ja Rakverest.
Võimalust pakuti õpilastele riigikaitseõpetuse tunni raames ühe õpetaja poolt, kes andis tunde kõigis kolmes koolis. Koolide peale kokku tuli 17 poissi ja 1 tüdruk. Kuigi kõik polnud otseselt klassikaaslased, olid nad omavahel varasemalt tuttavad ning ühes piirkonnas üles kasvanud.
2018. aastal suvel võeti teenistusse samade protseduuride alusel veel 11 noormeest Rakvere gümnaasiumist - sel korral kõik ühest klassist. Sõduri baaskursuse läbisid nad üheskoos Õhutõrjepataljonis ning peale seda jätkasid teenistust Suurtükiväe pataljoni koosseisus.
Kaitseressursside ameti avalike suhete nõunik Anne Osveti sõnul on pikaajalisem eesmärk hakata seda võimalust pakkuma kõikidele gümnaasiumi lõpetavatele noortele.
"Et asi saaks jätkusuutlikult toimida, katsetatakse seda alguses teadlikult väiksema arvu klasside peal, et töötada sisse kindel logistiline süsteem ja info liikumine Kaitseväe ja Kaitseressursside Ameti ning riigikaitseõpetajate vahel," ütles Osvet.
Selle tegevusega saab tagada kõigile projektis osalevatele klassidele, et sõduri baaskursuse ajaks jäävad nad kokku.
"Märksõna ongi sõduri baaskursus. Esmalt on see teenistuse seisukohalt peamine aeg, kus on keskkonnavahetus kõige drastilisem ning klassikaaslastega koos on kohanemine lihtsam," selgitas Osvet.
Baaskursuse lõpuks on enamikul kujunenud juba oma kindel huvi, missugusele erialale edasi liikuda, samuti selguvad igaühe tugevad küljed ja sobivus ametikohale. "Sellega Kaitsevägi arvestab ja vaatab sealjuures ka oma vajadusi, kuhu inimesi suunata," rääkis Osvet.
Riigikaitse õpetaja olemasolu on vajalik
Grupiviisiliselt saab ajateenistusse end kirja panna panna läbi riigikaitse tundi andva õpetajate, kes on koolides peamised kontaktisikud. Nemad koordineerivad infovahetust õpilaste sooviavaldusest kuni teenistusse jõudmiseni.
"Riigikaitseõpetaja osa ja eeskuju on selles protsessis väga suur. Tema oskab noortele riigikaitseõpetuse tundides ka piisavalt selgitusi jagada ja nende küsimustele vastata," ütles Osvet.
Õpetajad koguvad kokku õpilaste nimed, kes tahavad koos teenima minna ja edastavad nimekirja kaitseressursside ametile. Amet ütleb seejärel, missugusesse väeossa nad minna saavad ja annab noortele edasised juhised, mida täpsemalt tegema peab.
Päris kõiki noori sel moel Osveti sõnul ajateenistusse kindlasti ei saadeta, sest teenima võidakse minna üsna erinevas vanuses. Koos saavad minna vaid samal aastal gümnaasiumi lõpetavad kutsealused.
Samuti ei saa gruppe saata päris igale kutsele - klassikaaslastega koos ajateenistusse astumist pakutakse vaid kõige suuremasse kutsesse, mis alustab juulis ja kestab üksteist kuud. Sellel õpetatakse peale sõduri baaskursust välja nooremallohvitserid ja autojuhid.
Kui koolis ei ole riigikaitseõpetuse tundi, ei ole ka nii lihtne ühiselt ajateenistusse astuda. "Eestimaal on 128 koolis riigikaitseõpetuse tunnid, lisaks veel paarikümnes kutseõppeasutuses. Nii et see hulk on juba piisavalt suur," ütles Osvet.
Samas on Osveti sõnul endiselt huvi korral võimalus kaitseressursside ametile saata avaldus üheskoos teenima minemiseks. "Siis on kaitseressursside ameti otsustada, millal soovijad arstlikku komisjoni kutsuda ja kuhu nad teenima panna. See viimane otsustamine käib loomulikult koos kaitseväega ja nende vajadusi silmas pidades," selgitas Osvet.
Sõpradega koos teenimine annab killukese turvatunnet
Kaitseministeeriumi kaitseväekohustuse täitmise aruandest selgub, et kahel esimesel aastal projektis osalenud ajateenijad olid äärmiselt positiivselt meelestatud ning rahul, et said oma tuttavatega koos sõduri baaskursuse läbi teha.
Nad tõid välja, et teenistuse algus on niigi pingeline ja totaalselt erinev keskkond tavapärasest, kuid olles koos oma klassikaaslasega, on see nagu „killuke turvatunnet“, mis on tavaelu mugavustsoonist kaasa tulnud ja seetõttu ka kohanemineon kergem.
Tänavu juulis mindi grupiviisiliselt aega teenima neljast koolist – Pärnu Sütevaka gümnaasiumist, Paide gümnaasiumist, Rakvere gümnaasium ja Tabasalu gümnaasiumist.
