Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu juhatuse esimees Janek Kalvi teatas Delfile saadetud sõnumis, et Kriisi ettepanek väärib kindlasti tõsist arutelu ja kaalumist. "Selle ettepaneku sügavam sisu on parandada riigi maksulaekumisi, mitte vastupidi ja seista efektiivsemalt varimajanduse vastu," lausus Kriis.

Kalvi sõnul on see fakt, et varimajandus näitab täna Eestis kasvutrendi. "Majandussurutis ning hüppeliselt tõusnud aktsiis on salaalkoholi turgu kasvatanud vähemalt kolm viimast aastat. Kui elatustase ei tule aktsiisi tõusule järele, täidab nõudluse odavam salaalkohol. Eestis on alkoholiaktsiisi määr Euroopa Liidu keskmisest kõrgem, samas jääb meie elatustase tugevalt alla keskmise," lisas Kalvi.

Praeguseks on Kalvi teatel ka turistide alkoholiostud Eestis vähenenud, mis näitab, et viimaste aastate järsk aktsiiside tõstmine on hakanud avaldama laiemat negatiivset mõju. "Selles kontekstis tundub Tarmo Kriisi ettepanek väga sisukas. Alkoholitootjad ja maaletoojad toetavad aktsiisipoliitika teemal dialoogi algatamist," lausus Kalvi.

Philip Morris Eesti korporatiivsuhete juht Kai Tammist lisas omalt poolt, et salakaubanduse suur osakaal põhjustab lisaks jae- ja hulgimüüjatele märkimisväärset kahju Eesti majandusele ja riigieelarvele.

"Eesti Konjunktuuriinstituudi 2010. aastal läbi viidud uuring näitab, et 27-31 protsenti Eestis müüdud sigarettidest on illegaalsed, mis tähendab, et iga kolmanda Eesti täiskasvanud suitsetaja tarbitud sigareti pealt ei ole aktsiisi- ega käibemaksu makstud. Rahalises väärtuses jäi riigil tubaka salaturu tõttu 2010. aastal saamata kuni 57 miljonit eurot," teatas Tammist.

Tammisti sõnul toetavad nad mõõdukaid maksutõuse, mis viivad Eestis sigaretiaktsiisi Euroopa Liidu tasemele sujuvalt, ilma legaalturu moonutusteta ja arvestades meile ette antud üleminekuperioodi 2018. aastani.

"Seetõttu ei saa me toetada riigi praegust eesmärki saavutada Euroopa Liidu miinimummäärad kiirendatud viisil ehk juba 2014. aastaks," lisas Tammist.