Kallis õigusabi kõigile kättesaadavaks

Kui parlament tuleval aastal riigi õigusabi seaduse heaks kiidab, on vähekindlustatud inimestel võimalik 2005. aastast saada riigi kulul õigusabi nii kohtumenetluses kui selle eel, hagiavalduse koostamiseks ja samuti suulist nõuannet.

Eelnõu järgi saavad riigi õigusabi makseraskustes füüsilised või juriidilised isikud seoses menetlusega Eesti kohtus, teatud juhtudel ka mõne Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus, kirjutas Postimees.

Riigi õigusabi saamise võimalus laieneks lisaks kohtumenetlusele ka kohtueelsele menetlusele ja täitemenetlusele, samuti õigusdokumendi koostamisele ja muule õigusalasele nõustamisele või esindamisele.

Riigi õigusabi võivad saada kõik inimesed kriminaalmenetluses ja väärteoasja kohtumenetluses juhul, kui kaitsja osavõtt on kohustuslik.

Riigi õigusabi andmisel kannab õigusteenuse osutamise kulud esialgu alati riik, kuid riigil on õigus need kulud hiljem õigusabi saanud isikult osaliselt või täielikult sisse nõuda kas ühekordse maksena või perioodiliste osamaksetena, kui isiku majanduslik seisund järgmise viie aasta jooksul oluliselt paraneb.

Riigi õigusabi kulusid ei pea hüvitama, kui ta sai õigusabi avalik-õiguslikus vaidluses ja asi lahendatakse avaliku võimu kahjuks.

Justiitsminister Ken-Marti Vaheri kinnitusel on riigi õigusabi taotlemine üritatud teha võimaluste piires lihtsaks. Õigusabi taotlemiseks on vaja esitada avaldus, samuti on vaja kohtule esitada tõendid majandusliku seisukorra kohta.

Kohus hindab taotlust ja teeb otsuse kaaludes, kas asja ajamine on inimesele tõesti hädatarvilik, kas ta on tõesti maksujõuetu ning kas riigi õigusabi osutamise kulud ei lähe suuremaks kui tulu, mida õigusabi taotleja saaks, LD selgitas Vaher.

Eelnõu autorite selgituse järgi ongi riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseks eelkõige olukord, kus taotlejal on tegelikult piisavalt vara ja sissetulekuid õigusabikulude tasumiseks või taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma.

Keelduda võib ka juhul, kui tegemist on ärivaidlusega või mittevaralise kahju hüvitamise asjaga, milles puudub tungiv avalik huvi.

Kui seni on aastas kohtud teinud keskmiselt 30.000 õigusabi määrust ja seda valdavalt kriminaalasjades, siis justiitsministeerium prognoosib otsuste kasvu eelnõu rakendamisel 60.000-ni. See tähendab omakorda, et seni aastas eraldatud 24 miljoni krooniga enam välja ei tule ja vajalik raha hulk saab hinnanguliselt olema vähemalt 70 miljonit aastas.

Justiitsministeeriumi kantsler Priidu Pärna nentis, et kui tänavu läheb eelarvest riigi õigusabile 0,06 protsenti, siis näiteks Soomes on see 0,15 protsenti. “Õigusabi tagamine on kodanikest hooliva riigi kohustus ja ka meie käitume üha enam sotsiaalriigina,” ütles ta.