Eesti Päevalehega suhelnud arstide sõnul võib iga arsti poolt väljakirjutatud keskmise retseptihinna avalikustamisega kaasneda hoiak, et arstid ei asu haige raviskeemis ilmtingimata kasutama kõige sobivamat, vaid kõige odavamat ravimit. Ent just see ongi haigekassa soov.

Eesti perearstide seltsi juhatuse liige Diana Ingerainen, aga ka mitmed teised arstid ütlesid, et senisest täpsem tagasiside oleks arstidele kindlasti abiks. Kui aga tagasiside kujuneks liiga detailseks, asuks see arste ahistama.

Nimelt tekiks oht, et sarnaselt igasuviste koolide edetabeliga või kord aastas avaldatava miljonäride tipuga võiks ajakirjanduses ilmuma hakata edetabelid, mis seaks arstid retseptide kulukuse põhjal pingeritta.

Kui perearstidel on tavaliselt nimistus tuhandeid inimesi ning päevast päeva tuleb neil välja kirjutada hästi erineva hinnaja toimeainega ravimeid, siis märksa keerulisemas olukorras oleks sellise edetabeli tekkimisel eriarstid. Näiteks onkoloogid, psühhiaatrid ja veel kümned eriarstid, kelle ravijuhud ja raviskeemis kasutatavad ravimid võivad maksta tuhandeid kroone.

“Keskmise retseptihinna järgi pole midagi mõtet võrdlema hakata, see oleks nonsenss, sest onkologiline ravim on kallis,” rääkis Tallinna arstide liidu juhatuse esimees, gastroenteroloog Toomas Kariis. Kui asuda võrdlema nohuravi ja silmatilkade väljakirjutamist vähiravi ja maksaraviga, pole sellel statistikal Kariisi arvates mingit mõtet.