„Ma leian, et Eesti riik on käitunud objektiivselt,“ ütles Laanet Delfile. „Tegelikult on Eesti andnud Vene Föderatsioonile võimalusi Kross üle kuulata.“ Pakutud lahendustest märkis ta seda, et Venemaa saadab küsimused Eestile ja Kross kuulatakse üle Eesti ametnike poolt teine võimalus on saata Eestisse Venemaa uurijad, kes Krossi küsitleksid.

„Kui see on lihtsalt menetlustoimingu küsimus, siis ei peaks nii jõuliselt pingutama, et saada isikut oma territooriumile,“ ütles Laanet. „See tundub imelik, et kasutada selliseid (Interpoli kaudu tagaotsitavaks kuulutamine - toim.) meetmeid ilma, et lihtsamad meetmed oleks enne kasutatud.“

Seetõttu leiabki Laanet, et Venemaa pingutab Krossi tagaotsitavaks kuulutamise taotlusega üle.

Laanet möönis, et teoreetiliselt on Eestil kohustus anda tagaotsitav välja, sest Eesti on Interpoliga liitunud. Kuidas aga Eesti käitub, on Laaneti sõnul raske öelda. Otsustama peavad tema sõnul
õiguskaitseorganid eesotsas riigiprokuratuuri ning politsei- ja piirivalveametiga.

Kuidas tagaotsitavaks kuulutamine käib?

Laaneti sõnul saadab Interpol välja taotluse ja taotluse aluseks on vastavad rahvusvahelised lepingud. „Venemaal tuleb esitada taotlus Interpolile. Kui taotlus on õiguslikult vettpidav, siis panevad nemad andmed tagaotsitava kohta oma andmebaasi üles,“ kirjeldas Laanet menetluste kulgu.

„Eks me teame enam-vähem kõik, kuidas teatud taotlusi kiiruse poolest täidetakse ja mõningatel puhkudel tahetakse saada ka lisainformatsiooni,“ ütles Laanet. „Arenenud riikides võib see käia ühe näpuliigutusega, mõningatel juhtudel võib kuluda nädalaid.“

Ta viitas sellele, et mõnes riigis on taotluste rahuldamine hiirekliki kaugusel, teistes riikides võib paberitele vajalike kooskõlastuste ja pitsatite saamine võtta nädalaid.

Laaneti sõnul tuleb uudiseid oodata eelkõige Interpolist, kas selline taotlus on neile saadetud ja kas on see üldse on tehtud ja kui on, siis kas see on jõudnud Interpoli. Interpoli veebilehekülje andmetel ei ole Kross veel tagaotsitav.

„Kui pahatahtlikult mõelda, siis võib-olla nad ei teinudki Interpolile avaldust,“ pakkus Laanet. „See võib olla ka avalik surve, et me tegime, aga tegelikult ei teinudki.

Arhanangelski oblastivalitsuse juurdluskomitee teatas reedel oma kodulehel, et Kross kuulutati süüdistatavaks seoses kriminaalmenetlusega, mis puudutab kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamise asjaolusid.