"Nagu ka kaitsepolitsei endine peadirektor Raivo Aeg ütles Aleksei Dresseni vahelejäämise kohta, on oht, et kapos hulgas töötab võimalikke riigireetureid veelgi. Tänane päev näitab, et tolleaegne avaldus oli vettpidav," kommenteeris Laanet.

Positiivseks peab Laanet riigireeturi vahelevõtmise osas aga seda, et organisatsioon suudab ennast "puhastada". "Kaitsepolitsei töötajad suutsid tuvastada järjekordse puugi ja see näitab organisatsiooni tugevust. Samas näeme taaskord, et riskid meie riigi suveräänsuse osas vaatamata Euroopa Liitu kuulumisele väga kõrged," ütles Laanet.

Laanet möönab, et endise KGB töötaja palkamine Eesti kaitsepolitsei ridadesse tähendas juba eelnevalt kõrgendatud riski. "1990-ndate alguses tehtud otsuseid endisi KGB töötajaid Eesti kaitepolitseisse tööle võtta on tagantjärgi keeruline hinnata, kuid kindlasti oleks pidanud eeldama, et nende isikute puhul on riskid kõrgemad," sõnas Laanet.

Kolmapäeval pidasid kaitsepolitseiameti töötajad kinni riigireetmises kahtlustatava endise kaitsepolitseiameti töötaja Vladimir Veitmani. Kuni aastani 2011 kogus ta salastatud teavet ja edastas seda Vene eriteenistustele. Mees möönab oma koostööd Vene eriteenistustega.

Kapos töötas Veitman kogu aeg tehnilise spetsialistina, ühelgi juhtival ametikohal ta polnud. Vene eriteenistustele Eesti saladusi reetma hakkas ta hulk aastaid peale kaposse tööle asumist. Ta jätkas Venemaa heaks töötamist seni, kuni ta 2011. aastal pensionile saadeti.

Riigiprokuratuuri taotlusel võttis Harju maakohus mehe täna vahi alla.