Kallas: tundub, et Seppik polnud õiglane
Peaminister lisas, et kui tema oma lapsed oleksid sellisesse olukorda sattunud, oleks see kindlasti väga valus teema ja kibedust oleks siin palju.
“Neile aegadele ja otsustavatele inimestele tagasi vaadates on põhjust olla üsna kriitiline,” sõnas Kallas.
Kallas teeb reedel avalduse siseminister Ain Seppiku ametis jätkamise kohta.
Neljapäeva õhtuks polnud Kallas veel lõplikult otsustanud, kas ta jätab Seppiku ametisse või laseb ta lahti. Kallase avaldus peaks valmima lõuna paiku pärast seda, kui ta on kohtunud Seppiku ja koordinatsioonibüroo juhi Rainer Saksaga.
Eesti Päevalehe andmetel on peaministri büroo esialgu seisukohal, et praegu pole veel kindlat tõendit, mille alusel väita, et Seppik teadlikult osales nõukogudevastaste represseerimises.
Seppik osales 1985. aastal Eesti NSV Ülemkohtu liikmena kolme alaealise vangipanekus, keda süüdistati Tallinnas Balti jaamas asunud punamonumendi süütamises ning nõukogudevastaste loosungite kirjutamises. Praeguseks on selgunud, et KGB lavastas noorukid süütamises süüdi, ning 1995. aastal riigikohus rehabiliteeris nad.
Samuti osales Seppik teise grupi invaliidi Ivo Värava psühhiaatrilisele eriravile saatmises.
Seppik ennast milleski süüdi ei tunnista, kinnitades, et mõistis kohut huligaanide üle ning kohtumaterjalidest ei tulnud välja, et tegemist võib olla lavastatud kuriteoga.
Ööl vastu neljapäeva kukkus riigikogus läbi ka opositsiooni algatatud Seppiku umbusaldusavaldus. Seda toetasid läbiminekuks vajaliku 51 saadiku asemel 29 Mõõdukate ja Isamaaliidu liiget ning reformierakondlane Uno Mereste. Ülejäänud Reformierakonna saadikud hääletusel ei osalenud, nagu ka Rahvaliidu, vene erakondade ega Keskerakonna saadikud.
