Kallas soomlase õpipoisiks?

Lähiajal Euroopa Komisjoni presidendi Romano Prodiga kohtuval Eesti eurovolinikukandidaadil Siim Kallasel on praeguste spekulatsioonide järgi suur võimalus saada tööle soomlasest infoühiskonna ja ettevõtlusvoliniku Erkki Liikaneni juurde.

1. maist Euroopa Komisjonis tööle asuvatel uute liikmesriikide volinikel tuleb leida kuueks kuuks portfellita stažöörikoht ühe praeguse voliniku juures enne, kui aasta lõpul astub ametisse uus Euroopa Komisjoni koosseis, kirjutas Eesti Päevaleht.

Mitteametlikult väidetakse Brüsseli kuluaarides, et stažööre ei lasta konkurentsivoliniku Mario Monti, siseturu- ja maksuvoliniku Frits Bolkesteini, keskkonnavoliniku Margot Wallströmi ega energia- ja transpordivoliniku Loyola de Palacio tööpõllule.

Ülejäänuist sobiks Kallasele kõige paremini rahandus- ja majandusvoliniku Pedro Solbese õukond, kirjutas leht. Solbese juurde määramine on aga väga kahtlane, arvestades, et Prodi armastab Eestit kasutada näitena vaba maksukonkurentsi ohtudest. Maksukonkurentsi kardab kui tuld ka mitu praegust olulist liikmesriiki.

Kallasel pole erilist võimalust välisasjade valdkonnas. See on poliitiliselt väikese riigi jaoks liiga prestiižne, samuti on kõigile Euroopas teada Eesti “erisuhe” Venemaaga.

Ülejäänud Euroopa Komisjoni valdkondadest on Kallasele Eesti Päevalehe hinnangul kõige paljulubavam liitumine soomlase, infoühiskonna ja ettevõtlusvoliniku Erkki Liikaneniga.

Sobima peaks nii voliniku-abivoliniku kultuuriline lähedus kui ka Kallase ja laiemalt Eesti reformireputatsioon mõlemas valdkonnas.

Liikanenist võiks Brüssel loota ka eeskuju Eesti ja Eesti voliniku kardetud euroskepsise pööramiseks. Nimelt oli Liikanen Soome liitumise eel üks Helsingi pealäbirääkijaid, praeguseks on temast saanud komisjoni veendunud patrioot.

Muutus on olnud nii põhimõtteline, et Liikanenile on soomlased aeg-ajalt kleepinud “reeturi” sildi.

Kõigi praeguste märkide järgi jääb Kallas Eesti volinikuna ka järgmisse, novembris alustavasse Euroopa Komisjoni.

See saab Prodi asemel uue presidendi, osa vanu volinikke lahkub ning mitmel pool toimuvad valimised võivad muuta poliitilisi jõujooni.