“Sõjajärgses ülesehitustöös osalemine loomulikult meile midagi maksab ja seda hakkame teisipäevasel valitsuse istungil täpsemalt arutama,” ütles peaminister Eesti Päevalehele.

Kallase sõnul võib Eesti osaleda rahutagamise operatsioonides, milleks saadetakse Iraaki sõja lõppedes näiteks demineerijad.

“See võiks 30 miljoni kroonine suurusjärk olla,” ütles ta. “Rõhutaksin siinjuures ainult seda, et küsimus on siin meie inimressurssides. Need inimesed, kes on aitmiseks kõlblikud, on tegelikult juba teistes konfliktipiirkondades hõivatud ja me peame eelkõige vaatama, kas meil on neid inimesi võtta.”

Kallas nentis, et rahaküsimus pole peamine, kuigi raha Eestil selleks praegu pole. “Me peame tegema eraldi eelarve, aga see on võimalik, me saame hakkama,” lisas ta.

Ajaleht kirjutas, et Eesti poliitikud ei julge ennustada, millal algab Eesti roll ehk millal lõpeb sõda ja tuleb aidata Iraaki üles ehitada.

“Kuupäevadest või nädalatest või kuudest rääkida on siin raske,” ütles kindralmajor Ants Laaneots. Ta lisas, et praegust arengut hinnates võib sõjategevus kesta poolteist kuni kaks kuud.