Kallas pääses kergelt
Lehe sõnul arvati, et aastail 1972-1990 kommunistlikku parteisse kuulunud Kallast hakatakse pitsitama just tema mineviku pärast, kuid ilmselt on kommunistidevastane rinne europarlamendis oma jõu kaotanud.
Aamulehti meenutas, et kommunismiteema sai alguse europarlamendi konservatiivide seast, sest uusliikmetest sellesse fraktsiooni pääsenud vaatlejad olid vastu varem nende kodumaal aktiivselt kommunistlikes võimuasutustes tegutsenute pääsemisele EL-i tähtsatele ametikohtadele.
Sellest hoolimata ei päritud küsimustevoorus Kallaselt midagi tema poliitilise mineviku kohta, kirjutas Aamulehti.
Leht nentis, et ka niinimetatud kümne miljoni dollari afääri küsimusele vastates pääses volinik Joaquin Almuina juures praktiseerima hakkav Kallas lihtsa vastusega, et ta on kohtus õigeks mõistetud ja kogu tema tegevust on uuritud.
Turun Sanomat hindas küsimustevooru samamoodi. Leht kirjutas, et kandidaatide nimestiku selgudes ähvardas mõni europarlamendi saadik tagasi lükata need kandidaadid, kellel on kommunistlik minevik. “Kuulamisel aga sellist kardetud grillimist ei tulnud,” lisas ajaleht, nentides, et ka Kallase puhul ei päritud näiteks tema omaaegse tegevuse kohta, sealhulgas Rahva Hääle peatoimetaja asetäitjana.
Leht nentis, et Kallas kaitses tugevalt euro kaitsmiseks sõlmitud stabiilsuspakti ning uskus eurotsooni laienevat. Lisaks toetas Kallas madalaid makse, sest need meelitavad Euroopasse investeeringuid.
Ka uudisteagentuur STT kirjutas, et kandidaatide esitamise algjärgus tausta tõttu kõige enam kahinaid tekitanud Kallas pääses kergelt. Küll tõi agentuur esile sakslase Michael Gahleri küsimuse kümne miljoni dollari kohta ja pärimise sellest, et Eesti poliitikuid on varem teineteise järel salakuulamises süüdistatud. Ta küsis, kas Kallas saab tagada, et tulevikus midagi sellist ei kordu.
Agentuur refereeris ka Kallase vastust sellest, et kuna asja on põhjalikult uuritud, ei ole muretsemiseks põhjust.
