Kallas ja Parts heitsid ühte

Juhan Parts ja Siim Kallas allkirjastasid juba tänavu jaanuaris kitsas ringis kokkuleppe Res Publica ja Reformierakonna ühinemiseks, uue erakonna juhiks jääb lepingu järgi Res Publica esimees.

13. jaanuaril allkirjastatud ja esmaspäeval Res Publica poolt avalikustatud memorandumis seisab, et ühinemine peaks olema lõpule viidud hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks ehk seitse kuud enne järgmisi kohalikke valimisi ja kaks aastat enne uusi riigikogu valimisi. Esimees kinnitataks Res Publica ja Reformierakonna baasil ühinenud erakondade liitkongressil hiljemalt järgmise aasta veebruaris, kirjutab Eesti Päevaleht.

Ühinemismemorandum valmistati talvel ette väga kitsas ringis ning selle peamised initsiaatorid olid Parts ja Kallas. Memorandumist on teadlik ka novembri lõpul Reformierakonna uueks esimeheks saav praegune aseesimees Andrus Ansip. Muidu poleks ta tõenäoliselt saanud Kallase õnnistust erakonna uue juhi kohale astumisel. Samuti oli allkirjadest teadlik erakonna teine aseesimees Meelis Atonen.

Ansipi toetus Kallase allkirjaga dokumendile on ka kriitilise tähtsusega — kas ühinemine memorandumis toodud põhimõtetel saab teoks või mitte. Juba praegu on Reformierakonnas olemas selle idee suhtes opositsioon, näiteks on selle vastu Ansipi kasuks majandusministri ametist lahkunud Atonen.

Res Publicas erilist vastuseisu ühinemisele ei ole, sest selle on põhimõtteliselt heaks kiitnud ka erakonna üldkogu. Reformierakonna allikate sõnul ei taju osa erakonna juhte liitumissoovi ei oma erakonnas ega ka rahva ootust ühe suure paremjõu järele. Nagu ütles üks kõrge Reformierakonna poliitik: “Täpsemalt võiks öelda, et ainus, kes veel viitsib liitumisteemal viisakat nägu teha, on Andrus Ansip.” Ansip ei ütle esialgu päriselt ära partneritele ega anna samas ka eriti lootust.

Sisuliselt on Res Publica andnud Reformierakonnale ultimaatumi vastata ühinemisettepanekule 21. novembriks — sel päeval toimub Reformierakonna üldkogu Tallinnas Draamateatris. Selle järel peab Reformierakond olema valmis Res Publicaga liitumise ajaplaani paika panema. Ühinemise võib probleemseks muuta Res Publica vähene populaarsus. Kokkuleppe sõlmimisel oli Res Publica populaarsus veel suurem kui Reformierakonnal, nüüd aga vastupidi.

Seis sobib Tallinna linnapea kohalt maha hääletatud Keskerakonna esimehele Edgar Savisaarele. Paremerakondade liitumisest, mis oli ka Tallinna võimupöörde üheks hinnalipikuks, võib saada nüüd must kass kahe paremerakonna vahel.

Rein Taagepera tõdes juba aasta eest, et kui Res Publica looks liidu Keskerakonnaga, valitsetaks neli aasta. Kui aga Reformierakonnaga, on liidu pikkuseks poolteist aastat. See aeg on novembri lõpus täis tiksumas.

Endine linnapea Edgar Savisaar väitis juba umbusalduse eel, et koalitsiooni ümbertegemine on eelmäng Res Publica ja Reformierakonna suurematele manöövritele, kuid ennustas, et uueks peaministriks saab Andrus Ansip. Pole välistatud, et arvestades Res Publica madalseisu saabki ühise paremerakonna esimehe koha hoopis Reformierakond.

Parts ennustas Res Publica üldkogul septembris enesekindlalt, et Res Publica pääseb lähiajal võimule ka Tartus, kus sarnaselt Tallinnaga valitses siis Reformi- ja Keskerakonna liit. Viimasel hetkel Reformierakond siiski üllatuslikult loobus sellest ja säilitas liidu Keskerakonnaga.