Kallas astub riigikogu ette
President Arnold Rüütel nimetas Siim Kallase peaministrikandidaadiks reedel.
Kallas ütles reedel, et ta esineb ettekandega riigikogu ees järgmise nädala teisipäeval või kolmapäeval. Pärast peaministrikandidaadi ettekande ärakuulamist otsustab riigikogu avalikul hääletusel, kas anda kandidaadile volitused valitsus moodustada.
Reformierakonna ja Keskerakonna kõrval on seni avalikult oma toetusest uuele valitsusjuhile teatanud riigikogu üksikkandidaadid Mart Siimann ja Tiit Toomsalu, samuti kalduvad Kallast toetama Rahvaliit ja Ühendatud Rahvapartei.
Volituse saanud peaministrikandidaat peab valitsuse koosseisu presidendile esitama seitsme päeva jooksul.
Seejärel on presidendil kolm päeva aega, et valitsus ametisse nimetada.
Kallas avaldas neljapäeval arvamust, et tegelikult võiks uus valitsus juba ülejärgmisel nädalal ametisse asuda.
Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonilepingu järgi saab Reformierakond valitsuses kuus ja Keskerakond kaheksa ministrikohta.
Reformierakonnale jäävad lisaks peaministrikohale valitsuses alles peaaegu kõik senised ministrikohad, vaid rahandusministri koht läheb Keskerakonnale ja Reformierakond saab juurde välisministri koha.
Uue valitsuse peaministrikandidaat on Siim Kallas (53). Tõenäoline välisminister on Kristiina Ojuland (35), justiitsminister Märt Rask (51), kultuuriminister Signe Kivi (44), regionaalminister Toivo Asmer (55) ja keskkonnaminister Heiki Kranich (40).
Keskerakonna ministritest on ajakirjandus pakkunud kaitseministriks Sven Mikserit (27), majandus- ning teede- ja sideministriks Liina Tõnissoni (61) ning põllumajandusministriks Jaanus Marrandit (38). Kõik kolm on riigikogu Keskfraktsiooni liikmed.
Siseministri kohale on ajakirjandus pakkunud endist politseiameti peadirektorit, praegust Tallinna linnavolikogu liiget Ain Seppikut (49), ühe kandidaadina on võimalik ka kunagine siseminister ja praegune Tallinna Lasnamäe linnaosa vanem Olev Laanjärv (59).
Rahandusministrina näeb Eesti Päevaleht endist Hoiupanga ja Eesti Kindlustuse direktorit, praegust Rapla vallavolikogu liiget Harri Õunapuud (54). Haridusministriks võib Eesti Päevalehe hinnangul saada akadeemia Nord õigusteaduskonna võrdleva õiguse õppetooli rektor Mailis Rand (27).
Sotsiaalministri ja rahvastikuministri kohale ei ole ajakirjandus seni veel kedagi pakkunud.
Keskerakond pidas nädalavahetusel läbirääkimisi oma ministrikandidaatide leidmiseks ning võib need kinnitada esmaspäeva õhtul juhatuse koosolekul. Enne juhatuse koosolekut ei kommenteeri Keskerakond ametlikult ühegi võimaliku uue ministri nime.
Tegemist on Kallase teise ametliku katsega peaministriks saada. President Lennart Meri poolt peaministrikandidaadiks määratud Kallas kogus 13. oktoobril 1994 riigikogus vaid 40 poolthäält. 55 parlamendisaadikut oli toona vastu Kallase saamisele valitsusjuhiks.
Kallase poolt hääletasid tookord Isamaa, liberaalid, Eesti Rahvuslik Sõltumatuse Partei ja osa mõõdukaid, vastu olid Koonderakonna, Keskerakonna ja Maaliidu liikmed, parempoolsed, kuningriiklased, vabad demokraadid ja ülejäänud mõõdukad.
Peaministrikandidaat Kallas on sündinud 1948. aasta 2. oktoobril Tallinnas. Ta on lõpetanud 1967. aastal kiitusega Tallinna 22. keskkooli ja 1972. aastal Tartu ülikooli rahanduse ja krediidi eriala.
Aastatel 1975-1979 töötas ta spetsialistina tollase Eesti NSV rahandusministeeriumis, 1979.-1986. aastani oli ta Eesti Hoiukassade Peavalitsuse juhataja, aastail 1986-1989 ajalehe Rahva Hääl asepeatoimetaja ja aastatel 1989-1991 Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees. 1991.-1995. aastani oli Kallas Eesti Panga president, aastail 1995-1996 Eesti välisminister ja 1995.-1999. aastani riigikogu liige.
1999. aasta kevadel sai Kallasest võimult lahkunud kolmikliidu valitsuse rahandusminister.
Alates Reformierakonna loomisest 1994. aastal on Kallas selle partei esimees.
Kallase abikaasa Kristi on arst, poeg Ülo töötab Hansapangas ja tütar Kaja on lõpetanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna ning töötab advokaadibüroos.
Siim Kallas valdab võõrkeeltest kõnes ja kirjas inglise, soome ja vene keelt. Vabal ajal armastab ta mängida tennist, huvitub välispoliitikast, teatrist ning muusikast ja armastab jalgrattaga sõita. Kallas on ka Eesti Jalgratturite Liidu president. Siim Kallas on mänginud klarnetit ja saksofoni, mullu oktoobris kinkisid kolleegid rahandusministeeriumist talle sünnipäevaks saksofoni.
Kallase vanaisa oli Teise maailmasõja eel Eesti Vabariigi esimene politseijuht ja Kaitseliidu ülem.
