Vande Luxembourg’is paiknevas Euroopa Ühenduste Kohtus andsid kõik kümme EL-i uutest liikmesmaadest pärit volinikku ning ka hiljuti komisjoni liikmeks saanud prantslane Jacques Barrot.

Kallas ütles BNS-ile, et EL-is on teatud protseduurid, mis peavad institutsioonidele usaldusväärsuse looma ning eurovoliniku vanne on üks neist. Vande vastuvõtjate seas oli ka riigikohtu eelmine esimees Uno Lõhmus.

Volinik kohustus emakeeles antavas vandes täitma oma ülesandeid täiesti sõltumatult ning ühenduse huvides. Ta lubas, et ei võta oma kohuste täitmisel vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega organisatsioonilt. Samuti kohustus volinik oma kolleege nende ülesannete täitmisel mitte mõjustama.

Eurovoliniku vanne sisaldas ka kohustuse mitte soostuda teatud ametissenimetamistega ega soodustuste vastuvõtmisega pärast oma ametiaja lõppu.

Kallas ütles BNS-ile, et selle sättega välditakse eurovolinike asumist ametikohtadele, kus nad saaksid kasutada oma suurt siseinformatsiooni. Sätte paigutamise vandesse ajendas konkreetne juhtum ühe kunagi telekommunikatsiooniga tegelenud volinikuga.

Ametivande andsid Jacques Barrot Prantsusmaalt, Peter Balazs Ungarist, Danuta Hübner Poolast, Siim Kallas, Joe Borg Maltalt, Sandra Kalniete Lätist, Dalia Grybauskaite Leedust, Janez Potocnik Sloveeniast, Jan Figel Slovakkiast, Marcos Kyprianou Küproselt ja Pavel Telicka Tšehhist.

Kallas ei osanud kommenteerida suure tõenäosusega Euroopa Komisjoni uueks presidendiks saava Portugali peaministri Jose Manuel Durao Barrosoga seonduvat, sest pole temaga tuttav.

“Põhimõtteliselt ei muuda voliniku elu see, kelle liikmesriigid komisjoni presidendiks nimetavad, sest meie peame oma tööd ikka tegema,” ütles ta.