Kaljurand kohtumisel sotsidega: kooseluseaduse rakendusaktid pidanuks vastu võtma juba eelmine riigikogu koosseis
Presidendiks kandideeriv Marina Kaljurand ei soovinud spekuleerida, kas oleks valmis kandideerimist jätkama ka ilma Reformierakonna toetuseta.
Reformierakonna presidendikandidaadi pretendent välisminister Marina Kaljurand käis täna kohtumas sotside fraktsiooni liikmetega.
Käisite kohtumas SDE fraktsiooniga, mida teilt küsiti?
Peamiselt rääkisime sisepoliitilistel teemadel: presidendi rollist põhiseaduse mõttes, aga ka erinevate ühiskonnagruppide esindamisel, et president oleks eeskõneleja kõigile Eesti inimestele ja kuulaks neid.
Rääkisime presidendi ja parlamendierakondade vahelisest koostööst. Kinnitasin, et parlamentaarne demokraatia on see, millest lugu pean ja kavatsen seda ka järgida ehk suhelda kõigi erakondadega.
Rääkisime naiste rollist. Uuriti, kuidas võiksin edendada naiste teemat ühiskonnas üldisemalt: naised poliitikas, koduvägivald, naised riigikogus, naised diplomaatias. Välispoliitikas rääkisime suhetest Venemaaga ning kas ja mis tingimustel saab hakata sanktsioone lõdvendama või tühistama ja mida saab teha vahepeal, et Eesti ettevõtjad sanktsioonide läbi nii palju ei kannataks.
Jutuks olevat tulnud ka kooseluseaduse tühistamise…
Rääkisime ka sellest jah. Ütlesin selgelt välja, et presidendina arvestan loomulikult riigikogu hääletamistega ja järgin põhiseadust. Nii et antud küsimuses, kas kooseluseaduse tühistamine on vastuolus põhiseadusega või ei, peaksin kindlasti konsulteerima põhiseadust tundvate õigusteadlastega. Kui see vastuolu on olemas, ma seda seadust välja ei kuuluta. Ma toetan selle seaduse põhimõtteid ja leian, et rakendusaktid tuleks vastu võtta. Seda oleks pidanud tegema juba eelmine riigikogu koosseis, mõlemad asjad koos, nii seadus kui ka rakendusaktid. Aga jah, ma ise toetan seda seadust ning rakendusakte, aga presidendina pean ma juhinduma põhiseadusest.
Sotsid on tugevalt esile tõstnud majandusliku ebavõrdsuse küsimuse. On teil seisukoht selles, kui suur see probleem on? SDE esimehe suu läbi oleme kuulnud, et Reformierakond on üks neist, kes ebavõrdsuse praegusele tasemele on viinud?
Süüdistada üht erakonda mingi olukorra tekkimises, ma leian, ei ole õige. Eestis on ikkagi valitsenud koalitsioonid ja siin ei räägi ma Reformierakonna kaitseks. Ütlesin ka kohtumisel sotsidega, et mulle pole vahet, mis on erakonna nimi – kui tehakse midagi õigesti, ma kiidan, kui tehakse valesti, siis seda ma ka nimetan. Ma valin selleks õige koha, õige auditooriumi ja õige meetodi. Ma ei ole kindel, et alati viib edasi kellegagi avalik sõnelemine, vahel on eesmärgini lihtsam jõuda konsensusega ja läbirääkimisi pidades.
Kui statistika näitab, et meil on probleem (ebavõrdsusega – U. J.), siis loomulikult tuleb sellega tegeleda. Presidendina kavatsen ma sellele tähelepanu juhtida, sest meil on ühiskonnas inimesi, kes mingil põhjusel ei tule toime ja meil on gruppe, kelle hääl ei kosta võib-olla nii palju kui võiks. Sellega kavatsen ma tegeleda, koos erakondadega kui ka koos kodanikuühiskonnaga.
Kuidas sotside ees end tundsite, neil on ju oma presidendikandidaat olemas. Kas võltsi muljet ei jäta, et esitatakse küsimusi, aga eelistus on tegelikult olemas?
Kindlasti teevad nad oma otsuse ise. Aga mina hindan kõrgelt, et nad mind kutsusid, kohtumine oli väga meeldivas õhkkonnas, väga sõbralik. Naljaga pooleks, kui vaadata, siis avalikes küsitlustes enamik sotsiaaldemokraatide valijaid toetavad mind, nii et ses mõttes tundsin end väga mugavalt. Eiki Nestorisse (SDE presidendikandidaati – U. J.) suhtun suure sümpaatia ja lugupidamisega. Lõpuks teeb iga riigikogu liige selle otsuse nii, et tal ei lähe vastuollu oma tõekspidamiste ja südametunnistusega. Ma olen kindel, et iga saadik teeb sellise otsuse, et Eesti saab parima presidendi.
Nüüd on pea kõigil erakondadel oma ametlik eelistus kandidaadina, aga Reformierakonnal ikka veel mitte. See teid kuidagi ei häiri?
Mul on raske seda kommenteerida, ma ei kuulu Reformierakonna juhatusse ega ka muudesse otsustavatesse organitesse, ma ei ole ka erakonna liige. Peaminister on öelnud, et alustatakse teiste erakondadega konsultatsioone, et leida sobiv kandidaat. Ma usun, et nende toimumist ei tohiks see segada, et mõnel erakonnal on välja pakkuda mitu nime. Eks räägitakse kõigist nimedest, mille erakonnad on välja pakkunud.
Kui sotside valijad teid toetavad, nagu ütlete, ja on ka laiem toetus, siis kui juhtub, et Reformierakond eelistab Kallast, mida teete? Jätkate ilma Reformerakonnata kandideerimist?
Ma ei taha nendel teemadel spekuleerida.
