Kuna paljudes Euroopa Liitu ning ka julgeolekut puudutavates muredes vaatavad kahe riigi esindajad samas suunas, uuriti Soome presidendilt, kas Soome oleks valmis sõjaolukorras Eestile appi tulema.

Niinistö sõnul on tegu ühekülgse küsimusega, kuna sisaldab eeldust, et Soome peaks aitama NATO liikmesriiki Eestit olukorras, kus tal endal samasugust sõjalist garantiid ei ole. Erinevalt Eestist ei kuulu Soome NATOsse.

Lisaks peaks Soome presidendi arvates rohkem panustama Euroopa Liidu ühisele julgeoleku- ja kaitsepoliitikale. "Ma ei usu, et Soomes on palju inimesi, kes arvavad, et NATO aitab neid. Soomes on enda kaitsejõud väga tugev," lisas Niinistö.

Seepeale vastas Kaljulaid, et Eesti esimene kohustus isegi NATO liikmena on esmalt kaitsta iseend. "NATO eeldab, et NATO riigid suudavad end ise kaitsta. Teine on koostöö NATOga. Sa ei saa olla ainult tarbija, sa saad olla panustaja julgeolekuvaldkonnas. Näiteks Liibanonis oleme koos missioonil, selliste missioonidega tugevdame ühist kaitsekoostööd," märkis Kaljulaid vastuseks Niinistöle.

Suhetes Venemaaga kasutab Soome nii heidutustaktikat kui ka dialoogi. "Meil ei ole erinevusi selle kohapealt, mis Venemaa teeb, eriarvamusi oli selle kohta, kas astuda Venemaaga dialoogi või mitte," ütles Niinistö. Siiski pidas Niinistö oluliseks rõhutada, et ka Soome ei välista täiendavate sanktsioonide kasutamist Venemaa vastu.

Kaljulaid tõi välja, et kui Venemaa vastu kasutatavad täiendavad majandussanktsioonid toimivad, võiks neid ka kasutada. Eriti oluliseks pidas ta seda just Süürias toimuvat silmas pidades. "See on seni suurim humanitaarkriis, mis toimub Süürias. Kui selgub, et sanktsioonid annavad efekti, tuleb neid jätkata. Me räägime sanktsioonidest, mis on väga tundlik teema nii Soome kui ka Eesti majandusele," märkis Kaljulaid.