"Võib-olla on hoopis Eesti kõige moodsam Euroopa riik – ettevaatlik ja piisavalt enesekriitiline, et mitte kinni jääda XX sajandi mudeli järele ohkamisse. Kui on ajaloost antud vähem ja teha tuleb rohkem, siis me teeme teisiti," rääkis Kaljuleid ajalehes Sirp.

"Seda, mis meile 90. aastatel tundus inimväärne – näiteks pisike sotsiaalkorter äärelinnas koos sotsiaalabi toidutšekkidega, mis kogu perel kõhu enam-vähem täis sööta lubavad –, ei pea meist paljud täna enam inimväärseks," märkis ta.

"Teiseks, sedasama sotsiaalsüsteemiga loodud inimväärsust, mida vanad Euroopa riigid pidasid 20 aastat tagasi endale jõukohaseks, nad enam pakkuda ei jaksa," võrdles Kaljulaid.

Kaljulaid lisas, et tiba rohkem sõbralikkust, tolerantsi ja üksteise suhtes lugupidavat arutelu kuluks muidugi ära, siin võibki peituda see teisiti tegemise võti. "Aga siingi ei saa rääkida meie „mahajäämusest”, pigem oleme lihtsalt Lääne-Euroopa inimestest otsekohesemad. Võib-olla leidub siiski XXI sajandi tee, kuidas Eesti saab olla ikkagi eestlaste riik, teha valdavalt ise ära kõik siin tegemist vajavad tööd, hoiduda sellest, milles on läbi kukkunud Lääne-Euroopa riigid, ja saavutada see kõik ilma administratiivsete piirangute ja sulgumise surveta.