Kaljulaid: mina Marokosse ei sõida, kui pagulasleppe osas ühist meelt pole

 (109)
President Kersti Kaljulaid New Yorgis ÜRO peasekretäri Antonio Guterres'iga
President Kersti Kaljulaid kohtus New Yorgis ÜRO peasekretäri António GuterresigaFoto: Lauri Tankler

President Kersti Kaljulaid andis ERR-ile teada, et tema Marokosse Marrakechi ÜRO kohtumisele ei sõida enne, kui Eesti valitsus ei jõua ÜRO migratsioonileppe osas kokkuleppele.

"Kui meil Eestis on ühtne välispoliitika, siis tuleb valitsuse seisukoht selgeks saada, eelkõige, et millised on leppe õiguslikud tagajärjed. Kui on see selge, siis saame minna edasi," ütles Kaljulaid. "Senikaua, kuni meil pole konsensust ja valitsuse positsioon ei ole teada, riigikogu väliskomisjon lepet ei toeta."

Kaljulaid lisas, et praegust olukorda arvestades tema detsembris Marrakechi sõita ei saa. Ta ütles, et leppe allakirjutamist kavas ei ole.

"Eestil pole ju mitut välispoliitikat, me teeme seda kõik koos: välisministeerium, valitsus ja mina presidendina esindades Eesti välispoliitikat," selgitas Kaljulaid oma põhimõtteid ning tõi välja, et tema jaoks on konsensuse puudumine üllatus.

Reedel andis riigikogu väliskomisjon teada, et nõuavad selgitusi, miks jäeti parlament kõrvale ÜRO migratsioonipakti arutelust. Komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on parlamendi kõrvalejätmine ÜRO migratsioonipakti arutelust lubamatu. „Kummaline on see, et valitsus on parlamendist peaaegu täielikult mööda läinud ja pole omal initsiatiivil soovinud nii olulise leppe detaile avada,“ ütles Mihkelson.

Seotud lood:

„Migratsioon on raputanud kogu Euroopat ja seepärast on äärmiselt oluline teemat põhalikult käsitleda. Alles pärast argumentide ärakuulamist ja debatti on võimalik otsustada, kas Eesti ühineb leppega või mitte,“ rääkis Mihkelson.

Sellele vastuseks teatas välisminister Sven Mikser, et ränderaamistikku on tegelikult varasemalt väliskomisjonile tõestatud - s.o käesoleva aasta 13. märtsil.

Dokument puudutab tasakaalustatult rände valdkonna kõiki olulisi aspekte: algpõhjustega tegelemist, ebaseadusliku rände ennetamist ja selle vastu võitlemist, koostöö parandamist tagasivõtu, tagasipöördumise ja tagasisaatmise valdkonnas, samuti seadusliku rände võimalusi. Lähte- ja transiitriigid võtavad senisest suurema vastutuse rändeväljakutsetega tegelemisel, mis on meie kõigi huvides. Tänu raamistikule saame paremini motiveerida neid riike koostööle ka tagasipöördumise küsimuses, loetles Mikser oma reedeses avalduses.

Ta rõhutas, et dokument pole õiguslikult siduv.