Kaljulaid Lennart Meri konverentsil: populistlikud poliitikud mängivad tulega, unustades, et 80 aastat tagasi läks Euroopa sellise poliitika tõttu lõhki

 (136)
Lennart Meri Konverents 2019
Kaljulaid eile Lennart Meri konverentsilFoto: Rauno Volmar

President Kersti Kaljulaid pidas Lennart Meri konverentsil kõne, milles tuletas meelde, et ehkki meid ümbritsev häältesagin võib vahel tekitada tunnet, et torm on tulekul, on toetus Euroopa Liidule veerandsajandi kõrgeim ja suurem osa Euroopa Liidu elanikest tunneb, et sinna kuulumine on end õigustanud

President Kaljulaid rääkis oma kõnes, et meie olukord sarnaneb täna Euroopa Liidus paljuski ühe allveelaevaga, mis on parasjagu just vee alla vajunud ja mille nähtavus on seetõttu piiratud, aga erinevate häälte jõud on vee edasikandevõime tõttu mitmekordistunud.

"Meie poliitilises allveelaevas näib, et protektsionism, populism ning unitarism tõmbavad meie liitu laiali. See paneb meid kõiki muretsema ja hea põhjusega. Mõned poliitikud on unustanud, kus sellised tendentsid viisid 80 aastat tagasi Euroopa lõhenemiseni. Nad mängivad sädemega, mis võib kergesti süttida, kuid neil pole enam võimekust seda tulekahju kustutada. Me teame, et lihtne on teha tõelist kahju, jälgides kõrvalt Brexitit Suurbritannias, mis ei leia lahkumiseks sobivat viisi," sõnas Kaljulaid konverentsil.

Seejärel viis Kaljulaid fookuse sellele, et Euroopa liit tagab poliitiliste mehhanismide olemasolu, mis tagavad ka julgeoleku.

„Jah, meri võib seetõttu tunduda rahutu, aga suurt tormi tulemas ei ole. Vastupidi, toetus Euroopa liidule on viimaste aegade kõrgeim ja see tähendab, et suurem osa siin elavaist inimestest tunneb, et liitu kuulumine on ennast õigustanud,“ ütles president Kaljulaid. „Peale Ühendkuningriigi ei soovi teised sellelt laevalt lahkuda, hoopiski rohkem tahaks meiega siin pardal ühineda, mis on juba iseenesest tõestus, et ühisel ideel on jumet,“ lisas riigipea.

Seotud lood:

President Kaljulaid rääkis sellestki, et meil on paigas rahvusvaheliste suhete süsteem ja õigus ning kollektiivse kaitse mehhanism NATO näol – kõik see oli puudu aastal 1939, mil Eesti leidis ennast ühtäkki just seetõttu ilma liitlasteta ja pidi üksi langetama raskeid valikuid. „Totalitaarsete riikide huvide vahel tasakaalupunkti otsides ja lootes petlikuks osutunud neutraliteedile juhtus see, et väärtuste asemel võitis jõud. Nii on aasta 1939 meie kõigi jaoks karm meeldetuletus, mis on selle hind, kui oma demokraatlikud väärtused hülgame,“ selgitas president.

Kaljulaid avaldas soovi edendada julgeolekualast koostööd PESCO raames. "PESCO tundub õige suund, kuhu pürgida. Kaitsealane mobiilsusprojekt, mis pakub vahendeid ilma täiendavate institutsioonideta ning struktuurideta," sõnas Kaljulaid.

Lennart Meri konverents on reedest pühapäevani Tallinnas toimuv välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitika konverents, kuhu kogunevad aruteludeks riigijuhid ja poliitikakujundajad kogu maailmast. President Kaljulaid on konverentsi patroon.