Kaljulaid jätkaks presidendina kätlemistseremooniat ning sooviks Ida-Virumaale tasuta eesti keele õpet

 (181)
Kersti Kaljulaid
Foto: Tiit Blaat

Presidendikandidaat Kersti Kaljulaid selgitas täna Vikerraadio stuudios oma seisukohti, vastates väga paljudele eri valdkondade küsimustele.

Kaljulaidi sõnul on oluline hoida Eesti komberuumi ja traditsioone. Ühe traditsioonina jätkaks ta ka 24. veebruaril toimuvat Eesti Vabariigi kätlemistseremooniat, kuid lisaks sinna mõned muudatused. Oma ideed jättis ta raadioeetris avalikustamata, kuid kinnitas, et on jaganud neid fraktsioonidega.

Järgnevalt on välja toodud mõned Kaljulaidi otse-eetris esitatud seisukohad.

Miks peaks Kersti Kaljulaidist saama president?

Peamiselt selle pärast, et teisipäeval kaalus riigikogu vanematekogu võimalust Kaljulaidi usaldada ja kolmapäeval kinnitasid seda riigikogu fraktsioonid - see on tänaseks tähtsaim argument, et presidendikampaanias osaleda.

President kui rahva ühendaja ja moraalne majakas

"Poliitika kui selline on eestvedamise kunst - alati. Sellest ei saa üle ega ümber. Aga ka rahva ühendamine on väga tähtis," ütles Kaljulaid. Kontrollikojast võtab Kaljulaid kaasa teadmise, et ka täiesti eri vaadetega inimeste seisukohtades on alati mingi pisike ühisosa, millele saab konsensust üles ehitada.

Konservatiivsus kui alalhoidlikkus

Konservatiivsus kui selline on alalhoidlikkus, riskide maandamine. Probleeme ei tuleks lahendada revolutsioonidega. "See on edasi liikumine väikeste sammudega," täpsustas ta.

Seotud lood:

Suurem rõhk vastutusele

Praegustes maailmas toimuvates hädades (näiteks terrorismis) ei ole süüdi vabadus. "Vabaduse teine pool, vastutus on see, mis kipub jääma nõrgaks. Kui võtad endale vabaduse kasutada oma sõna, võtad ka vastutuse selle sõna eest."

Ei pea end Eesti Margaret Thatcheriks

"Ühine võiks olla see, et kui midagi vajab ära tegemist, julgen seista keset platsi ja öelda, et hakkame minema, teeme ära!"

Mis saab Euroopa Liidust pärast Brexitit?

Lahenduseks ei ole föderatiivsem Euroopa. Tõsi, Prantsusmaal oli mõned aastad enne Brexitit mõttevool, et las lähevad: saame koos ja kiiremini edasi. Praegu on aeg au sisse tõsta subsidiaarsuspõhimõte: Euroopa Liidu tasandil lahendatakse just ja ainult neid probleeme, mida liikmesriigid omaette lahendada ei oska: põgenike küsimus, migratsioon, piirivalve.

Euroopa Liidu ühisarmee loomise idee?

Et kaitsta Euroopa Liidu piire, ei ole see hea idee. Sellega tegeleb piirivalve. Kaitsekoostööks on NATO. Ühisarmee idee on nagu sõnadest kera, mille täitmine sisuga võtab aastakümneid. "Arvan, et välispoliitikas ja julgeolekus tuleb rakendada printsiipi, et ühegi kivi alla ei tasu jätta vaatamata."

Ei edastaks kriitilist sõnumit Türgi presidendile

Sellistes kriisides ei ole mõistlik, et riigid hakkavad ükshaaval reageerima. Alati on mõistlik kokku leppida ühine põhisõnum ja öelda see ühtemoodi välja. Oluline on reageerida koos oma liitlastega.

Eesti suhted Venemaaga: rahulikud ja kooskõlastatud

"Niimoodi nagu me kaitsekoostöös kasutame liitlaste võimendust, peame ka diplomaatilisi kanaleid tarvitades kasutama liitlaste võimendust: ikka kõik koos, rahulikult ja kooskõlastatud seisukohtadega."

"Minu välispoliitiline initsiatiiv võiks olla, et kiiresti välja selgitada, kes meiega samamoodi mõtlevad ja koondada riigijuhid seda sõnastama ja avalikuks tulla."

Rail Baltic on hea mõte

Eestit Euroopaga ühendava raudtee ehitamisesse suhtub Kaljulaid positiivselt. "Ilma selleta ei tule ka Tallinna-Helsingi tunnelit." Teisalt võtab kaua aega, millal need investeeringud muutuvad tasuvaks. "Kui ütleme, et Rail Balticut ei ole vaja, siis see oleks nagu 1992. aastal, kui öeldi, et Tallinna ja Helsingi vahel ei ole vaja laevaliiklust iga tunni järel," sõnas Kaljulaid.

"Tervist, proua president"?

"Ma arvan, et ootame selle küsimusega ja vaatame, kuidas kujuneb."

Ei pea end kaitseküsimuste eksperdiks

Loe veel

Presidendi roll on olla riigikaitse kõrgeim jõud. Kaljulaid konsulteeriks aga palju oma ala ekspertidega. "Mina ei ole kaitseküsimuste ekspert." Oluline nüanss on Kaljulaidi arvates aga see, et olukorras, kus kaitsekulud suurenevad, siis selleks et hoida ühest arvamust, et tegu on õige sammuga, peab olema paremini lahendatud kaitsekulutuste auditeerimise küsimus. "On oht, et inimesed ei tea sellest raha kasutamisest midagi, nad ei toeta selle raha kasutamist niisuguselt."

Eestlased peavad oma komberuumi kaitsma

Kaljulaidi sõnul peavad eestlased oma komberuumi kaitsma: mitte ilmtingimata juriidiliste käskude ja keeldudega, aga inimene peab olema kindel, et meil on võimalus riietuda oma traditsioonide kohaselt. "Võib-olla ei peaks liiga palju mõtlema, kas kõikide usulised vajadused koolisööklas on rahuldatud ja nii edasi. Eestlase jaoks on usk vaikne asi: sellest ei räägita palju ning inimene toetub ise sellele. "Seda on võimalik selgitada ja loodame, et inimesed saavad aru, kes ka mujalt tulevad."

Kriitika otseallikale

"Arvan, et presidendina ei alusta oma kriitikat kunagi sellest, et väljun meediasse. Presidendil on hoopis teisi mõjutamise viise."

Välisüliõpilased võiks Eestisse tööle jääda

Olukorras, kus välisüliõpilaste arv üha suureneb, peaks Eesti tegema kõike, et nad leiaksid siin töö ja jääksid siia. "Et neile ei oleks bürokraatlikke tõkkeid siia jäämiseks."

Tasuta keeleõpe kõigile

"Tuleb kohal olla, käia ka ise seal kohal. Fraktsioonides mainisin, et ma ei saa aru, kui kalliks see võiks minna, kui pakuksime Ida-Virumaal eesti keele õpet kõigile inimestele ja tasuta, sõltumata, kui kaua nad siin olnud on."

President vastab kõigile küsimustele

"Kui mina saan kunagi avaliku elu tegelaseks, vastan ma väga avatult ja ausalt kõigile küsimustele, mis puudutavad minu isiklikku rahakotti, pangaarvet, kinnisvara."

Valitsuse moodustamisel austab valijaid

"Austan valijate arvamust, minu isiklik maailmavaade ei puutu sellises olukorras mitte kuidagi asjasse."

Poliitiline veto seadusele

Kui on kahtlus vastuolust põhiseadusega, tuleb kindlasti jätta seadus välja kuulutamata. "Aga kui mulle lihtsalt ei meeldi mõni seadus, ei hakka ma otsima põhiseadusest nagi, kuhu oma arvamus riputada," märkis Kaljulaid.

Kooseluseadust ei tühista

"Kord juba antud vabadusi ei tohiks ära võtta."

Läheks piirivalvurite, kaitseväelaste ja politseinike matustele

"Olen valmis selleks."

24. veebruari kätlemine jääb

"Traditsioonid on väga tähtsad ja õrnad. Mul on mõtteid, kuidas täiendada vastuvõttu, olen neid fraktsioonidega arutanud."

Kas abikaasa seisab seal?

"Ma loodan küll."

Kas 1000 või alla 100 teenetemärki?

"See on igale inimesele väga suur tunnustus. Ei paneks mingit konkreetset arvulist piiri."

Privaatsusruum väheneb

"Et privaatsusruum väheneb, sellest saab aru isegi minu 7-aastane poeg."

Kas abikaasa on luuraja või mitte?

"Me jäime hiljaks Rene eluloo ja töökäigu välja toomisega, palume vabandust. Kõike lihtsalt nende tundidega ei jõua." Kaljulaid nentis, et selliseid hetki võib tulevikus tulla veel.

Eelmine abikaasa on IT-mees

"Minu eelmine abikaasa kuulub esimese põlvkonna IT-inimeste hulka Eestis."

Kui lähedale laseb Kaljulaid ajakirjanikud endale ja oma perele?

"Ma kommenteerin fakte: kui palju meid on, kes käib koolis, kes mitte. Olen üsna õnnetu, kui leian oma kodu ukse eest ajakirjanikud, kes ei ole ette helistanud, et tulevad."

"Presidendi mees on avaliku tegelane, aga siin on valikuvariant, kui palju ta tahab ennast, oma seisukohti ja mõtteid avaldada avalikkusele."

Ei koli Kadriorgu

"Ma loodan, et on võimalik elada minu kodus. Soetasin kodu 2005. aastal ja ma ei olegi õiguspoolest saanud seal elada. See on maja."

Naabrid peavad muutustega arvestama

"Eks meil tuleb teha oma tänava koosolek."

Nädalavahetusel on üks päev puhkuseks

Täna on Kersti Kaljulaidil mitmeid avalikke esinemisi. "Homme loodaksin saada rahulikuma päeva, et taastada oma häält. Olen aru saanud, et pühapäeval on väga suur otse-eeter, mida on keeruline täita," sõnas Kaljulaid.

"Pagan, president jäi valimata"

Kui valimiskogus jäi president valimata, ei olnud Kaljulaid solvunud poliitikute peale, kuid tunnistab ausalt, et möödunud pühapäeva hommikul tuli talle esimese asjana pähe mõte: "Pagan, president jäi valimata ja see ei meeldinud mulle. Kandidaadid olid väärikad, absoluutselt. Ma ei tea, mis viis selle olukorra tekkimiseni. Telgitagused pole minu eriala."

Mis juhtub kui Kaljulaidi ei valita esmaspäeval? Milles Eesti ilma jääb?

"Tänasel hetkel võin öelda, et pärast kõnelusi parlamendis oleksin väga pettunud." Kui Kaljulaidi ei peaks esmaspäeval presidendiks valitama, jääks Eesti ilma parlamendis saavutatud konsensusest ja selle realiseerimisest. "See oleks järjekordne pettumus."

Kas presidendi ametikoht peaks jääma?

"Ma ei näe vajadust seda küsimust rahvaküsitlusel arutamiseks. Kui rahvast parasjagu mõni teema huvitab, võtab partei selle oma agendasse ja valimised selgitavad, milline on rahva seisukoht. "