"Kui vaatame aastakümnete taha, siis teame, et tollal hoidsid NATO liitlased palju varustust Nõukogude Liidu piiril. Ma ei saa aru, miks peaks praegu asju teisiti vaatama," rääkis Kaljulaid NATO vägedest Balti riikides.

Eesti kulutab riigikaitsele üle kahe protsendi SKPst ja sõdis Iraagis ja Afganistanis. "Me ei pea ennast julgeoleku tarbijateks, vaid võrdseteks liitlasteks. See tõestab mulle, et meil ei ole põhjust tunda hirmu. Me ei karda," ütles Kaljulaid.

Samas on olukord pingeline peale 2014. aastat, kui Venemaa ründas Ukrainat. Kaljulaidi sõnul on Venemaa süüdi selles, et NATO peab oma vägesid Balti riikidesse viima.

"Ma ei taha kõlada nagu mingi eriline Venemaa-vihkaja," ütles Kaljulaid. "Euroopas on väga vähe riigipäid, kes ei tahaks väga häid suhteid Venemaaga. Aga teine pool on nagu on: ta on ennustamatu ja ei austa võetud kohustusi," ütles Kaljulaid.

Balti riigid muretsevad võimaluse üle, et uus USA president Donald Trump võib teha Venemaaga kokkuleppe üle nende peade. "Kui sa hakkad diile tegema, siis ei tea kunagi, kus sa lõpetad," lausus Kaljulaid.

Kaljulaid leidis, et Keskerakonna juhitud uus valitsus võib aidata kasvatada Eestis "sotsiaalset sidusust", kuna see esindab nii vaesemaid kui venekeelseid inimesi.