“Uues struktuuris minu jaoks kohta ei ole,” ütles alates 1987. aastast aidsiennetusega tegelenud Kalikova Eesti Päevalehele.

“Pealegi pole selge, kas jääme majja, mida tuntakse ja usaldatakse. Pole teada seegi, kas säilitame oma nime, mis on muutunud kaubamärgiks.”

Kalikova sõnul on aidsikeskuse reformi kavandatud terve aasta, kuid senini on ainukeseks “kasuks” vaid töötajate süvenev stress.

Sügisel toimus aidsiennetuskeskuses riigikontrolli audit. “Kuna keskuse töötajad tegutsevad ka mitmes mittetulundusühingus, jäi veidi segaseks riigi raha ja sponsorite raha kasutamine ja segunemine,” ütles auditi juht Maidu Lääne. “Samuti olid mitmed programmid konkreetse rahastuseta.”

Lääne sõnul peaks keskus tulevikus töötama enam programmipõhiselt, et oleks nii konkreetne eesmärk kui ka raha selle saavutamiseks.

“Mis konkreetsest rahast siin rääkida, kui oleme viiekordselt alafinantseeritud,” ütles Kalikova. “Ja see, mida mujal maailmas alles tahetakse saavutada — riigiasutuse ja kolmanda sektori tihe koostöö, tuleb meile hoopis etteheitena.”

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Ain Aaviksoo kinnitas, et küsimus pole Kalikova isikus, vaid vajaduses aidsiennetustööd tõhustada ning kõik aidsiga tegelevad organisatsioonid tervikuks liita. “Kui senini on keskusel üks juht, siis nüüd peab Kalikova tegema valiku, kas töötada riiklikul-strateegilisel tasandil ministeeriumis või rakenduslikul-rohujuure tasandil,” ütles Aaviksoo.