Muudatus lihtsustab veelgi harrastuspüügiõiguse saamise võimalusi. Praegu tuleb neis piirkondades, kus kalastuskaart pole nõutav, ette näidata panga maksekorraldus ja püügil peab kaasas olema pildiga isikut tõendav dokument.
Püügikitsendustega juhtudel aga on ka edaspidi nõutav kalastuskaart, mida jätkuvalt väljastavad maakondlikud keskkonnateenistused.
Seaduse muudatusega täpsustatakse ka kalastuskaardi taotlemise korda. Kuna kalastuskaarte väljastatakse taotluste esitamise ajalises järjekorras, siis näeb seaduse muudatus ette, et järgnevatel aastatel võetakse kalastuskaardi taotlusi vastu alates detsembrikuu esimesest tööpäevast ja taotlusi jõevähipüügiks püügiaasta juulikuu esimesest tööpäevast.
Tugevdamaks kontrolli kutseliste kalurite poolt sooritatud ebaseadusliku kalapüügi üle, näeb seaduse muudatus ette, et väljaspool Eesti vett kehtivad Eesti ettevõtetele samad nõuded ka juhul, kui nad püüavad kala laevaga, mis ei kanna Eesti lippu. Praegu saab ebaseadusliku kalapüügi eest vastutusele võtta üksnes neid Eestis registreeritud ettevõtjaid, kes püüavad kala Eesti lipu all sõitva laevaga.
