“Keeleseadus kehtib juba 1995. aastast, kohanimeseadus 1997. aastast — neis on sätestatud, et sildid peavad olema eestikeelsed,” ütles keeleinspektsiooni asedirektor Urmas Veikat Eesti Päevalehele.

Siltide korrashoiuga peavad tegelema linnaosavalitsused. Veikati sõnul on siit selgelt näha, kus asja tõsiselt võetakse ja kus mitte. “Millegipärast on just Mustamäe linnaosavalitsus seadusesse väga leigelt suhtunud, ka Haaberstis on olukord kurb,” lausus ta.

Haabersti linnaosa vanem Taavi Rõivas on hämmeldunud keeleinspektsiooni väitest, nagu oleks linnaosas hulgaliselt kakskeelseid tänavasilte. “Minu teada pole Haaberstis ühtegi kakskeelset silti, viimased vahetas linnaosavalitsus välja juba 2002. aasta lõpus,” ütles Rõivas pressiesindaja vahendusel.

Rõivase sõnul ei saa sajaprotsendiliselt välistada, et kuskil nurga taga mõni kakskeelne silt veel alles on, kuid peab selle tõenäosust väga väikeseks.

Kiita said Lasnamäe ja Põhja-Tallinn, kus varem oli probleem palju suurem. “Lasnamäel on veel mõned üksikud kakskeelsed sildid — eriti Suur-Sõjamäel Dvigateli endises tööstuspargis, kus olid varem sisetänavad,” märkis Veikat.

Pirita, Nõmme ja kesklinna tänavanimesildid on Veikati sõnul valdavalt eestikeelsed.

Mustamäe linnaosavalitsuse maakorraldaja Aldo Aadamsoo ütles, et ilmselt pole kõiki nurgataguseid jõutud üle kontrollida. Samas kinnitas ta, et keeleinspektsiooni poolt linnaosale tehtud ettekirjutuses mainitud kakskeelsed sildid on ammu asendatud. “Veel enam, tegime hiljem teisegi aktsiooni, kus Mustamäe lehes palusime teatada ühistutel, kel oleks siltide vahetamisel abi vaja — siis vahetati massiliselt silte.”

Keeleinspektsiooni 2002. aastal ja eelmisel nädalal tehtud vaatluste võrdlus aga näitas, et vahetamata on nii kaks aastat tagasi märgitud kakskeelseid silte kui hulk teistel aadressidel asuvaid.