„Nende kahe, 10- ja 16-aastase lapse, puhul saame öelda, et nende jaoks lõppes kõik õnnelikult. Nad ei olnud üksi ning neile jõuti kiirabi kutsuda. Alguses lastel vingugaasimürgistust kahtlustada ei osatudki – haiglasse toodi nad teadvuse kaotuse, peavalu ja halva enesetunde tõttu,“ ütleb dr Uustalu.

Ta lisab, et eriti talvekuudel jõuab lastehaiglasse ikka vingugaasimürgitusega lapsi, kuid juba aastaid ei mäletata juhtumeid, kus mürgitus oleks põhjustatud gaasiseadmest.

Lastearst rõhutab, et tegemist on potentsiaalselt väga suure ohuga – esiteks on CO salakaval vaenlane, mida ei ole võimalik tunda ega näha ja mis tapab kiiresti; teiseks aga ei osata ohtu oodata (rikkis) boilerist.

„Kujutage nüüd ette olukorda, et inimene on üksi kodus ja läheb vannituppa, kus on tuvastamata gaasiboileri leke, sulgeb enda järel ukse. Ta võib vannis teadvuse kaotada ja uppuda. Kui ei ole kedagi, kes ootamatult koju tuleb ja sekkub, on tagajärjed pöördumatud.“

Eesti Gaasi ütleb kommentaariks, et tavaliselt ei ole vingugaasi ruumi tungimise põhjuseks gaasiseadme rike, vaid põlemisproduktide (suitsugaasi) välisõhku juhtimise nõuete ja ventilatsioonitingimuste eiramine. See tähendab suitsulõõri ummistumist ja/või puudulikku vannitoa ventilatsiooni. Ohtu põhjustav olukord on suitsu ja ventilatsioonilõõride kontrollinõuete rikkumine ning vannitoa ukse tuulutusavade sulgemine. Meil kasutatav küttegaas ei sisalda mürgiseid komponente, vingugaasist rääkimata, mistõttu gaasiseadme leke ei saa kuidagi mürgitust põhjustada. Kui jääda ka vanni magama, siis ikkagi mittetöötava gaasiseadme korral igasugune mürgitusoht puudub. Küll on aga väga ohtlik (jääda magama, toim) töötava gaasiseadme korral (kui soe vesi on avatud) ja kui puudub korralik ventilatsioon ning tõmme suitsukäigus. See võib tõesti põhjustada gaasi mittetäielikku põlemist seadmes ja vingu sisaldava suitsugaasi tungimist vannituppa. Seega kõige olulisem reegel – kontrollida, et oleks olemas tõmme ja korralik ventilatsioon.

Kuidas vingugaasimürgitust ära tunda ja ennetada?

Tuleohutusalaste teabematerjalide järgi sõltub mürgituse tõsidus sissehingatava vingugaasi kogusest.

Väikese koguse korral võib tekkida pulseerimine oimukohtades, uimasus, nõrkus, peavalu, peapööritus, kohin kõrvades, virvendus silmade ees, jalgade nõrkus, iiveldus, oksendamine, pisaravoolus, köhatamisvajadus.

Edasi võivad esineda nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid, pulss on kiire ning vererõhk tavalisest kõrgem, tekib loidus, unisus, teadvusekadu, hingamishäired

Raske mürgituse korral kaotab inimene teadvuse, ajutegevus lakkab, saabub surm.

Kõige tundlikumad on vingumürgituse suhtes lapsed, hingamiselundite ja vereringehaigusi põdevad inimesed ning vanurid. Isegi väike kogus seda gaasi võib osutuda ülimalt ohtlikuks lootele.

Kui väiksema vingugaasimürgituse kahtluse korral piisab kiirest ruumist lahkumisest ja värske õhu kätte minemisest, siis tugevama mürgistuse korral tuleb kutsuda kiirabi, sest kannatanu vajab kiiresti 100%-list hapnikku.

Lastearsti soovitus on pöörduda arsti juurde kohe, kui lapsel vannis või dushi all käies tekib iiveldus, peavalu või halb enesetunne, et abivajav laps saaks õigeagselt abi.

Koju tasuks paigaldada ka vingugaasiandur (NB! mitte ajada segi suitsuanduriga) ning lasta kahtluse korral kontrollida gaasiseadmete korrasolu.