Miks alles nüüd? Sest varem oli puudu tehniline lahendus, mis edastaks Digiloo nimelisest andmebaasist info terviseameti süsteemi. Kui patsient terveneb, kannab perearst info Digiloo andmebaasi ehk e-tervise infosüsteemi, aga automaatset andmevahetust terviseameti süsteemiga varem ei toimunud.

Terviseameti projekti-ja infohaldusjuhi Ingrid Rooda sõnul on tänaseks lahendus olemas: viimaste nädalate jooksul arendati erinevate asutuste koostöös toimereegleid, algoritme ja tehnilist võimekust, et e-tervise infosüsteemist tervenenute andmeid usaldusväärse statistikana välja lugeda. Statistika usaldusväärsust võib mõjutada näiteks dokumenteerimispraktikate erinevus.

“Selle töö tulemusel anname konkreetsed numbrid täna välja,” ütles ta ja lisas, et lähiajal lisandub informatsioon ka avaandmetesse.

Eesti Ekspress kirjutas eelmisel kolmapäeval, et terviseamet peab kahte eraldi Exceli tabelit: ühes on testitud inimeste andmed ja teises hospitaliseeritud inimeste andmed. Seetõttu ei tea koroonaviiruse levikut uurivad teadlased vastuseid küsimustele nagu miks inimest testiti, kas inimesel oli haiguse sümptomeid või mitte, kui palju inimesi on nakkusest tervenenud ning kus inimene täpselt elab. Täna saab vastuse vähemalt üks neist küsimustest.

Kaks nädalat tagasi ütles terviseameti pressiesindaja Delfile, et „suures plaanis võib aga tänase seisuga öelda, et terved või loodetavasti tervenemas on kõik need, kes ei ole surnud.”

7. mai hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 61 inimest, neist 4 on juhitaval hingamisel. Tänaseks on haiglast koju saadetud 264 inimest, lõpetatud on 273 haigusjuhtumit.

Ingrid Rooda sõnul tähendab “haigusjuht” selles kontekstis iga korda, kui isik haiglasse võetakse. Seega “lõpetatud haigusjuhtum” tähendab haiglast välja kirjutatud haigusjuhtu. Üks isik võib aga olla hospitaliseeritud mitu korda, mistõttu 273 haigusjuhtu ei võrdu täpselt 273 isikut, vaid haigusjuhtude arv on natukene suurem kui „unikaalsete isikute“ arv.