Kaks kohta Brüsselis parteide eesmärk

Suurem osa lähikuudel europarlamendi valimisteks kandidaatide nimekirju koostavaid erakondi loodab võita vähemalt kaks kohta.

Kui kõik Eesti suuremad erakonnad saaksid europarlamendi valimistel kohti vastavalt soovile, oleks Eestile vaja kuue koha asemel kümmet. Kahte kohta soovivad endale nii Res Publica, Keskerakond, Mõõdukad kui ka Reformierakond. Isamaaliit ja Rahvaliit lepiksid ühe kohaga, kirjutab Eesti Päevaleht.

Üle 700-kohalises parlamendis mõjule pääsemiseks peavad nii Res Publica kui Isamaaliit tähtsaimaks saadikurühmasisest suhtlemist.

“Seepärast on Eesti jaoks väga oluline, et Eesti esindajad peaks olema inimesed, kes on juba Euroopas tuntud ja kelle sõna ei ole mitte ühe mehe või naise, vaid kümne ja saja inimese sõna,” märkis Isamaaliidu peasekretär Tarmo Loodus.

Europarlamendi valimiste programmi pole valmis veel ühelgi erakonnal, kuid kavade põhijooned sarnanevad parteide Eestis tehtava poliitikaga.

Res Publica volikogu esimehe ja riigikogu liikme Urmas Reinsalu sõnul on europarlamendis võimalik tõstatada teemasid, mida Eesti soovib Euroopa Liidus rakendada. “Järgmise aasta põhiteemaks muutub lisaks põhiseaduslikule leppele EL-i finantsplaan 2007.-2013. aastaks ja sellest hakkab otseselt sõltuma ka Eesti riigi eelarve,” nimetas Reinsalu teemasid, millega erakond parlamendis tegelema hakkab.

Mõõdukate peasekretär Rein Org märkis, et lähikuudel valmivas programmis on kesksel kohal tõenäoliselt sotsiaalprobleemid. “Euroopa on sotsiaalsem ja hoolivam kui Eesti ja meie tahame oma kampaania ka keskendada rohkem sellele,” märkis Org.

Ka Isamaaliit lubab seista Eesti inimese eluolu eest. “See on selge silmavaade Eesti asjadele, mitte nõustumine Eesti asjade mahamüümisega,” ütles partei peasekretär Tarmo Loodus.

Seevastu Rahvaliit jätkab erakonna juhatuse liikme Jaanus Männiku sõnul endiselt eurorealistikku joont, mille põhieesmärk on võimalikult hästi Eesti huve kaitsta eelkõige majanduse ja riikluse küsimustes.

Reformierakond jääb valimiste projektijuhi Arto Aasi sõnul senise liberaalse poliitika juurde. “Mingit suurt üllatust siin tulla ei saa,” lisas ta.

Enamik suurematest parteidest koostab kaheteistkümneliikmelise nimekirja sisevalimiste teel ning nende lõplik versioon kinnitatakse 2004. aasta alguses.

Isamaaliit on Looduse sõnul teinud erakonna sees ka küsitlusi, et selgitada välja sobivaimad kandidaadid.

Rahvaliit moodustab oma nimekirja sisemise arutelu tulemusel. Eelistatud on vastava ala asjatundjad ja need, kellel on lootust rohkem hääli koguda, ütles Männik.

Europarlamenti kavatsevad kandideerida ka väikeparteid Eesti Kristlik Rahvapartei ja Eesti Iseseisvuspartei.

Europarlamendi Eesti liikmed saavad alates 2004. aasta maikuust riigikogu liikme palka, kuigi vahepeal tekkis võimalus kuni 132 000-kroonisele tasule.