Kaks kandidaati kaebas VVK otsuse edasi riigikohtusse

 (23)
Kaks kandidaati kaebas VVK otsuse edasi riigikohtusse
Foto: Ilmar Saabas

Üksikkandidaat Henn Põlluaas ja Vene Erakonna Eestis (VEE) kandidaat Igor Kukolev kaebasid vabariigi valimiskomisjoni (VVK) otsused edasi riigikohtusse.

Põlluaas ja Kukolev ei jäänud rahule vabariigi valimiskomisjoni otsusega nende kaebusi mitte rahuldada ning nad esitasid VVK kaudu kaebuse riigikohtusse, ütles riigikogu valimiste osakonna juhataja Mihkel Pilving BNS-ile.

Põlluaas taotleb riigikohtult e-häälte tühistamist, kuna e-valimiste käigus ei olnud Mustamäe-Nõmme valimisringkonnas kõigil valijatel võimalik tema poolt hääletada. VVK tunnistas 2. märtsil, et e-hääletusel kasutataval programmil võis asjaolude kokkulangemisel olla kandidaatide nimekiri arvutiekraanidel nähtav vaid osaliselt - nimekirja lõpus olevate üksikkandidaatide nimed jäid varjatuks.

Põlluaas toob tühistamistaotluse põhjenduseks, et riigi ülesanne on tagada e-valimistel kasutatava programmi tõrgeteta töötamine sõltumata sellest, millist arvutit, operatsioonisüsteemi, resolutsiooni või fonte valijad kasutavad. Kui seda ei suudeta, siis ei ole tema sõnul võimalik e-valimisi läbi viia. Asjaolu, et osa kandidaatide nimed polnud kõigil juhtumitel ekraanidel nähtaval, oli Põlluaasa hinnangul üksikkandidaatide suhtes diskrimineeriv, rikkus rängalt kandidaatide võrdse kohtlemise printsiipi ja moonutas valimistulemusi. Põlluaas kogus Nõmme ja Mustamäe piirkonnas 293 häält, neist 75 anti elektrooniliselt.

VEE kandidaat Igor Kukolev taotleb riigikohtult Kohtla-Järve linna kaheksanda jaoskonnakomisjoni hääletamistulemuste tühistamist, kuna ta pole rahul jaoskonnakomisjoni tegevusega. Ida-Viru maakonna valimiskomisjoni esimehe Eve Easti sõnul kaebas mees sisuliselt selle peale, et häälte lugemine ei toimunud täpselt selles kohas, kus hääletamine, vaid suure saali teises otsas. Ida-Virumaal VEE nimekirjas kandideerinud Kukolev sai riigikogu valimistel 170 häält.

VVK otsustas selle nädala alguses jätta nii Kukolevi kui ka Põlluaasa kaebuse rahuldamata.

VVK kaudu võib riigikohtule kaebuse esitada ka keskerakondlane Ülo Palover, kelle kaebuse lükkasid tagasi nii Võru maakonna kui ka vabariigi valimiskomisjon. Kaebuse esitamiseks on tal aega reede õhtuni. Pilvingu sõnul Palover reede õhtu seisuga VVK kaudu oma kaebust riigikohtule esitanud ei olnud. "Ootame esmaspäevani ja kui Paloveri kaebus peaks meile laekuma kirja teel reedese postitempliga, siis see läheb arvesse ja me edastame kaebuse riigikohtule," lausus Pilving.

VVK saatis reedel riigikohtule edasi ka Teet Raatsini kaebuse, milles mees seadis kahtluse alla riigikogu valimise seaduse vastavuse põhiseaduse ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooniga. Samuti avaldas Raatsin kahtlust, kas elektroonilise hääletuse tarkvaralahendus vastab salajase hääletamise põhimõttele. Valimiskomisjon ei käsitle Raatsini kirja kaebuse, vaid märgukirjana, kuna valimiskaebuse saab esitada inimese subjektiivsete õiguste rikkumise kohta, kuid mehe kaebus on esitatud avalikes huvides. VVK vaatas Raatsini kirja läbi 9. märtsil ja tagastas selle 14. märtsil, kuna kirjas ei olnud vaidlustatud ühtegi valimiskomisjoni otsust või toimingut.

Pilving märkis, et VVK saatis reedel riigikohtule Raatsini kirja edasi ilma mehe allkirjata. "Kaebuse originaali on Raatsin enda kinnitusel vabariigi valimiskomisjonile saatnud ja kui see meile jõuab, edastame selle riigikohtule," lausus Pilving.

Riigikohtu menetluses on juba Paavo Pihelgase kaebus, milles mees seadis kahtluse alla alla elektroonilise hääletamise süsteemi töökindluse.

Esmakordselt pöördus Pihelgas e-kirjaga VVK poole 26. veebruaril, misjärel tema väiteid ning väljatöötatud tarkvara prototüüpe analüüsis elektroonilise hääletamise süsteemi tehniline personal eesotsas e-hääletamise projektijuhi Tarvi Martensiga. Pihelgas pöördus uuesti kirjalikult VVK poole 5. märtsil. Kuigi pöördumises sooviti, et VVK kaaluks elektroonilise hääletamise tulemuste tühistamist, ei käsitlenud kiri isiku õiguste rikkumist, vaid elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisuse küsimusi ning kirjas tehti ettepanekuid elektroonilise hääletamise süsteemi paremaks korraldamiseks. Seetõttu käsitles VVK pöördumist märgukirjana vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusele.

8. märtsil pärast VVK vastuse kättesaamist esitas Pihelgas VVK-le kaebuse ning kinnitas, et soovib selle käsitlemist kaebusena. Kaebuses taotles Pihelgas, et VVK tühistaks elektrooniliselt antud hääled. Kuna VVK on Pihelgase taotlust juba arutanud ja talle sisuliselt vastanud ning leidnud, et tema soovitud toimingu tegemiseks puudub alus, edastas VVK Pihelgase kaebuse riigikohtule. Riigikohus teeb Pihelgase kaebuses lahendi tõenäoliselt järgmise nädala alguses.