Kaks Eestisse saabunud põgenikku on pöördunud kohtusse

 (231)
Põgenikud
PõgenikudFoto: Junaidi Hanafiah, Reuters/Scanpix

Kreekast Eestisse ümberpaigutatud 19 inimesest kaks on pöördunud kohtusse, kuna nad pole rahul neile antud staatusega. Nimelt anti neile täiendav kaitse, mis tähendab, et neil on pagulastele antava kolmeaastase elamisloa asemel üheaastane elamisluba.

Politsei- ja piirivalveameti identiteedi ja staatuste büroo juhataja Margit Ratnik selgitas Delfile, et seni anti kõigile põgenikele rahvusvaheline kaitse ja aastane elamisluba, mille puhul võeti arvesse seda, et tegu on sõjapõgenikega, kelle päritoluriigis on relvastatud konflikt. Sotsiaalsed garantiid on mõlema staatuse puhul samad, aga kolmeaastane elamisluba võib anda suurema kindluse oma elu korraldamisel Eestis.

"Kaks Eestisse ümber paigutatud põgenikku on pöördunud kohtusse, et hinnataks uuesti nende Eestis viibimise alust ning kaalutaks, kas neile tuleks anda pagulase staatus ja kolmeaastane elamisluba," rääkis Ratnik. Pagulase staatus tuleks anda neile, keda ähvardab päritoluriigis isiklik tagakius, näiteks usuliste või poliitiliste vaadete tõttu või rahvuse, rassi või soo alusel.

Kaks esimese seitsme pagulase seas Eestisse jõudnud isikut leiab, et neile tuleks anda nimelt pagulase staatus. Eestisse ümberpaigutatud isikute otsuseid ja dokumente vaatab üle ja analüüsib ÜRO pagulasameti (UNHCR) lepingu alusel SA Eesti Inimõiguste Keskus, kes on kohtunud kõigi esimesel korral saabunud ümberpaigutatutega ehk kahe üksiku mehe ja viieliikmelise perekonnaga. Neist kahe puhul on peetud mõistlikuks kohtusse pöördumist.

Seotud lood:

"Me oleme kohtunud ning intervjueerinud ümberpaigutatud põgenikke, analüüsinud nende päritoluriigi infot ning sellelt pinnalt teinud otsuse," selgitas Eesti Inimõiguste Keskuse õigusekspert Kristi Toodo kohtusse pöördumise otsuse tagamaid. Kohtusse pöördunute tarvis koostavad EIK õiguseksperdid kaebuse kohtule ja esindavad neid ka kohtus.

Selgitades, miks põgenikud kohe endale pagulasstaatust ei nõudnud, ütles Toodo, et Kreekas kohapeal tehakse menetlus üsna kiiresti. "Põhjalikke intervjuusid põgenemise ja tagakiusu kohta Itaalias ega Kreekas läbi ei viida, põhirõhk on isikute tuvastamisel ning vastuvõtva riigi julgeoleku tagamisel," osutas ta.

Enam pagulasstaatuse kaalumist vahele jätta ei saa

1. mail jõustus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muudatus, milles on paika pandud, et esmalt tuleb hinnata just vahetult konkreetset inimest ohustavaid asjaolusid ja seejärel üldist kodukohas valitsevat olukorda. Nii et enam ei tohiks võimalik olla pagulasstaatuse andmise kaalumist menetluse kiiruse huvides vahele jätta.

"Edaspidi hindab Eesti kõigi ümberpaigutatavate puhul endiselt esimese asjana võimalikku julgeolukohtu. Seejärel hinnatakse isikliku tagakiusu olemasolu päritoluriigis ning selle tuvastamisel annab Eesti ümberpaigutatavale kolmeaastase elamisloa. Kui tagakiusu ohtu ei tuvastata, siis antakse inimesele sõjaohu tõttu täiendav kaitse ja aastane elamisluba," sõnas Margit Ratnik.

Ratniku kinnitusel vaatab PPA üle ka kõigi juba Eestisse jõudnud põgenike toimikud. "Julgeolekuintervjuu on tehtud kõigi Eestisse toodud inimeste osas, kuid isikliku tagakiusu ohu hindamiseks viiakse vajadusel läbi täiendavad vestlused ning otsustatakse, kas inimene vajab pagulase staatust," lausus Ratnik, kelle sõnul veel ühtki ümbervaatamise otsust juba Eestisse tulnud inimeste osas pole teha jõutud.

Kui PPA pakub kompromissi, kohtumenetlus lõpetatakse

Kristi Toodo rõhutas, et ainuüksi PPA väidetest või lubadustest oma praktikat muuta ei piisa. "On vaja veenduda, et isikud, kes vääriksid pagulase staatust, selle ka saaksid," sõnas Toodo, kuid lisas, et kui PPA pakub kompromissi ja on nõus läbi viima täiendavaid menetlustoiminguid, et täpsustada, millist liiki kaitset isik vajab, siis lõpetatakse kohtumenetlus. "Pärast uut PPA otsust on sõltuvalt otsusest võimalik eriarvamuste korral otsus uuesti kohtusse kaevata."

Pagulase staatuse hindamine ei too Ratniku sõnul kaasa oluliselt suurenevat töömahtu. "Iga ümberpaigutatavaga viiakse läbi põhjalik julgeolekuintervjuu ning selle käigus küsitakse ka tema olukorra kohta päritoluriigis. Inimese kohta kogutud materjalide pinnalt tehakse Eestis otsus, kas võtta inimene vastu ja milline staatus talle anda."

"Tagakiusuohu hindamiseks kasutame inimese enda ütlusi, avalikke allikaid, rahvusvaheliste koostööpartnerite kogutud teavet ja andmebaase päritoluriigi infoga," lausus Ratnik. "Kuigi pagulase staatuse hindamiseks tuleb teha varasemast rohkem menetlustoiminguid, ei tohiks üldine protsess oluliselt pikeneda, seda eeldusel, et Eestis või piiril esitatavate varjupaigataotluse hulk hüppeliselt ei kasva."

Seni on Eesti rändekava alusel vastu võtnud 19 sõjapõgenikku Kreekast. Seitse esimest inimest jõudsid Eestisse märtsi lõpus, mil siia saabus viieliikmeline Iraagi pere, üks Süüria ja üks Jeemeni mees. Aprilli lõpus võeti vastu 12 inimest, kelle seas on kaks Süüria perekonda, üks Iraagi pere ja üks mees Jeemenist.