Kajar Lember: VIKi ettepanek anda riigieelarvest erakondadele vähem raha sisaldab tubli annuse populismi

 (25)
Kajar Lember
Kajar LemberFoto: Ilmar Saabas

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE) fraktsiooni liige Kajar Lember on VIKi erakondade rahastamise ettepanekute suhtes mõneti skeptiline, kuna ei näe, et neist võiks ühiskonnale reaalset kasu kerkida.

"Kõlab igati üllalt, et erakondadele tuleb anda riigieelarvest
vähem raha, kuid samas sisaldab see ettepanek tubli annuse populismi," ütles Lember Delfile.

Lemberi sõnul on tal kartus, et selle tulemusel ei kasva kahjuks mitte liikmemaksude osakaal, vaid suureneb hoopis raha võim poliitikas, mis on ju vastupidine tulemus loodetule.

Teine VIKi idee puudutab erakonna asutamiseks vajalike liikmete arvu.

"Leian, et meie pisikeses riigis on võimalik koondada neljakohaline arv
mõttekaaslasi, sest vastasel juhul on raske uskuda ka selle seltskonna
võimesse arendada süsteemselt ja planeeritult ühiskonda," on Lember seisukohal.

Põhimõtteliselt saavad sotsid Lemberi sõnul toetada nende kolmandat ideed, et riigikogu künnise alla jäänud erakondade toetused võiksid olla senisest proportsionaalsemad, aga see on juba kindlasti riigieelarve ja poliitilise kokkuleppe koht.

SDE seaks kampaaniakuludele ülempiiri

SDE on valimiskampaania kulude kontrolli alla saamiseks välja pakkunud kaks oluliselt tõhusamat lahendust, mis on ka konkreetsete muudatusettepanekutena saadetud põhiseaduskomisjonile, lisas Lember.

Seotud lood:

"Neist esimene näeb ette, et kampaaniakuludele tuleb seada ülempiir ja sellest kinnipidamist peab kontrollima erakondade rahastamise järelevalve komisjon," tõi ta välja.

Teine ettepanek paneb samale komisjonile kohustuse tellida sõltumatu audit valimiskulude adekvaatseks kontrollimiseks. "Audit peab sisaldama detailset ülevaadet avaldatud reklaamist televisioonis, raadios, internetis, ajalehtedes, ajakirjades ning trükistes," loetles Lember.

Tema sõnul kindlustaks see selle, et reklaamkampaaniaid on võimalik võrrelda ning loodetavasti ka tuvastada rikkumised, kui valimiskulude aruandes toodud kulutused ja näidatud reklaamide tegelikud maksumused ei lähe omavahel kokku.

"Tõenäoliselt annaks see ka tõuke sellele, et omavahel võitlevate reklaamifirmade asemel on suurem rõhk siiski poliitilised debatil, mitte reklaamplakatitel naeratavatel nägudel ja loosungitel," ütles Lember.

Erakondadel ühise keele leidmine keerukas

Lember lisas, et Eesti erakondade rahastamise loogika kohaselt saavad erakonnad tulu põhiliselt kolmest allikast – riigieelarvest, eraisikute annetustest ja liikmemaksudest. Seejuures on viimane tuluallikas valimiskampaaniate mahtusid arvestades pigem sümboolne.

"Poliitmaastikul tegutsevad erakonnad on rahastamisest rääkides olnud tihti erinevatel seisukohtadel, mistõttu on ühise keele leidmine keerukas," möönis Lember.

"Igal juhul on diskussioon sel teemal tervitatav ja tõsiste probleemide tõttu on samad küsimused ka põhiseaduskomisjoni laual," lausus Lember.

MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik esitas riigikogu põhiseaduskomisjonile ettepanekud erakondade rahastamise kohta. Ettepanekute eesmärk on loobuda olukorrast, kus neli parlamendierakonda on iseendile sisuliselt kehtestanud monopoolse eelisseisundi.