"Neid peaaegu minekuid on juba kolm-neli tükki olnud. See ongi minu staatus. Alaline europarlamenti mineja," tunnistas Gräzin, et teisejärguline roll Reformierakonnas on ta jaoks morjendav.

Gräzin on oma sõnul Euroopasse sihtinud algusest peale, mil 2004. aastal lubas Toomas Savi seal mõned aastad olla ja seejärel teistele võimaluse anda, kuid lõpuks püsis ametis kogu ametiaja vältel.

Viimane põnts oli Gräzinile Urmas Paeti minek, mitteminek ja seejärel siiski parlamenti minek. "Viis aastat tagasi oli väga suur pettumus. Olin väga [Euroopa Parlamenti] mineja. Tundsin, et nüüd on see õige aeg," oli Gräzin oma sõnul tollal europoliitika-alase kompetentsi kõrghetkel.

Gräzini sõnul ei mängi tema sõna vahetuse tähtajas mingit rolli. "Olen lihtsalt varumees, et sellel hetkel, kui treener platsile kutsub, siis lähen," häiris Gräzinit teisejärguline roll erakonnas.

Pikemalt Kallasega vahetusest juttu olnud ei ole. "Ikka septembri alguses ja kõik," kommenteeris Gräzin.

Brüsselisse minna ei taha

Semestripikkune periood Gräzinis olulist õhinat enam ei tekita. "Tahtmist ja kirge kindlasti pole," tõi ta siiski välja, et euroskeptikuna on parlamenditöö õppekoht talle kindlasti.

Kas tal ka Kaja Kallase eeldatust kauemaks venivast ametiajast Brüsselis mõni hüve saamata jääb, Gräzinit ei huvita. "Pole isegi seda kodulehekülge lahti teinud, et hüvede kohta uurida," tõdes ta.

Ta jäi skeptiliseks üleüldse selle osas, kas hüvedega talle midagi põnevat kaasneb. "Periood on nii lühike. Selliseid inimesi, kes paariks kuuks tulevad, on kümnete kaupa," oleks Gräzinile mõne hilisema hüve saamine suureks üllatuseks.

Kuna Kallas venitab oma naasmisega, jääb Gräzinil väljateenimata parlamendisaadiku pension, sest seda arvestatakse täisaastate kaupa: iga töötatud täisaasta eest lisandub pensionile 3,5 protsenti Euroopa Parlamendi liikme palgast.

Seega, kui Kallas oleks lahkunud Euroopa Parlamendist kevadel, arvestatanuks tema pensioni kolme aasta pealt, kui sügisel, siis juba nelja aasta pealt. Sügisel lahkudes on Kallase eripensioni suurus 14 protsenti Euroopa Parlamendi saadiku palgast. Euroopa Parlamendi pensioni hakkavad endised saadikud saama pärast 63. eluaasta täitumist

Euroskeptik europarlamendis

Gräzin on euroskeptik. Ei meeldi talle Merkeli pagulaspoliitika, ei Euroopa Liidu regionaalpoliitika. "Tänane Euroopa Liidu poliitika ei kõlba kuskile," ütles ta.

Ega kõlba talle ka ALDE, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon, kuhu Reformierakond Euroopa parlamendis kuulub.

"Mina kui inimene ja isik ei oma ALDE-ga mitte mingit pistmist," ei ole Gräzinil europarlamendi fraktsiooni praeguse maailmavaate juures nendega liituda. Tema sõnul on nad ise oma vaateid liberaalsest sotsiaaldemokraatlikuks muutnud, küll aga mitte tema ning võrdles end merepostiga.

Riigikapitalism on vaenlane

Eestist minnes jääb Gräzini südamele kolm probleemi. "Et seda kuradi Saaremaa silda ei tuleks," ütles ta. Lisaks tõi ta ka välja prokuratuuri kontrollimise eelnõu ja idee moodustada "Eesti haldusnokia" - riikideülese kohalike omavalitsuste ühenduse, et Valga ja Valka saaksid ühe katuse all toimida.

Ent kõige hingelähedasem oli talle kui paadunud liberaalile riigiettevõtetest vabanemine.

"Vaenlane number üks eestis ei ole mitte Yana Toom, vaid riigikapitalism," loetles ta üles Eesti Energia, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi, Tallinna Sadama, Elroni jm. "See on see, mis sunnib Eesti seisma," ütles ta ja tõi näiteks praami. "Tasus riiklikul Regulal korra merre minna - põrutab allatuult kaile sisse. Leedo ajal seda ei juhtunud."

Gräzin kinnitas, et järgmise aasta märtsis toimuvatel riigikogu valimistel ta kandideerib, maikuus toimuvate europarlamendi valimiste kohta ta aga midagi kindlat öelda ei osanud. "Näis, mis ülemused ütlevad."