"Lugedes manifesti märgilisi seisukohti, on mu hea meel tõdeda, et need kattuvad suures osas juba minu poolt välja öelduga. Veelgi enam on mul hea meel, et need kattuvad ka ideedega, mida hetkel arutame Reformierakonna valimisprogrammi raames. Kommenteerin mõnda ideed konkreetsemalt," kirjutab Kallas oma ajaveebis postituses, mille pealkirjastanud "Eesti 200: tulge meiega, teeme ära!".

Ta viitab, et manifest toob välja, et e-riik vajab põhjalikku uuendust, et see oleks kodaniku ja riigi vahelise suhtluse peamine kanal. "Manifest märgib ära Eesti riigi ühe probleemina regulatsioonide rohkust ning ettevõtlusvabadust. See on midagi, mille eest me kindlasti seisame," lisab ta. "Olen nõus ka sellega, et peame arendama oma ettevõtluskeskkonda moel, mis meelitaks siia ambitsioonikaid ettevõtteid üle maailma. Ja jällegi – selleks on vaja teha otsuseid, mis ei ole ehk esmapilgul populaarsed, kuid mis pikas perspektiivis on vajalikud."

Ta märgib, et olulised on ka tervishoidu ja hariduse valdkonda puudutatavad sammud. Kallas toob näite: "Oma kogemusest tulenevalt toetan ka mõtet, et erinevast rahvusest lapsed õpiksid koos – see on mudel, millele on ehitatud Euroopa Koolid ja lapsed koos kasvõi mängima pannes on integratsioon juba alanud."

Kallas lisab, et looduskeskkonna osa manifestis kattub üks üheselt sellega, mida ta ütles välja ka oma kõnes Reformierakonna esinaiseks kandideerides. "Mu on hea meel, et Eesti tuleviku teemad laiapinnalist arutelu leiavad. Me vajame julgeid ideid, aga me vajame ka julgust ja ambitsiooni ideede teostamiseks. Meie seisame selle eest, et Eestile vajalikud reformid teostatud saaks, seda koostöös teiste erakondade ja kõigi aktiivsete kodanikega, kes tuleviku Eestisse panustada tahavad."

Uue liikumise poolehoidu püüab ka Keskerakond. "Keskerakond on kindlasti valmis tegema "Eesti 200" poliitilise liikumisega laiapõhjalist koostööd," ütles peaminister Jüri Ratas Delfile. "Mulle on täna avaldatud manifesti puhul sümpaatne, et algatajad soovivad vaadata mitmeid Eesti poliitika keskseid probleeme vabana senistest dogmadest. Olgu nendeks siis rahvastikupoliitika, maksupoliitika, majanduspoliitika või sotsiaalpoliitika. Mida rohkem on meil poliitilisi jõude ja üksteisemõistmist, et ei ole olemas ühte ja ainukest kindlat viisi, kuidas meie ühiseid eesmärke saavutada, seda parem."