Kaja Kallas kolis Toompeal Jüri Ratase naabriks ja hakkab pabereid lugema

 (725)
President Kersti Kaljulaid tegi Kaja Kallasest ametliku peaministrikandidaadi
President Kersti Kaljulaid tegi Kaja Kallasest ametliku peaministrikandidaadiFoto: Tiit Blaat

Ametlikuks peaministrikandidaadiks saamise tõttu sai Reformierakonna juht kabineti riigikantselei majas, ihukaitse ja veel midagi tähtsamatki.

President Kersti Kaljulaid nimetas riigikogu valimised võitnud Reformierakonna juhi Kaja Kallase täna ametlikult peaministrikandidaadiks. Täpselt nii nagu oli lubanud enne valimisi ja vaatamata tõsiasjale, et Keskerakonna-EKRE-Isamaa koalitsioon on viimase vormistamise järgus, nagu näitasid eilsed riigikogu esimehe ja aseesimehe valimised.

Vastavalt ka oma varasemale lubadusele võttis Kallas valitsuse moodustamise ülesande katsetamiseks ka vastu. Valitsuse moodustamise ülesandega koos, aga tekkis Kallasele ka mitmeid ametlikke õiguseid.

Näiteks sellest hetkest, kui ta täna Kadriorus presidendi ametiruumidest väljus, on Kallas politsei poolt turvatud. Sisuliselt on Kallas peaministrikandidaadiks olemise ajal riikliku ihukaitse valve all samamoodi kui ametisolev peaminister. Samuti peab ta kasutama riiklikku, politsei- ja piirivalveameti transporti.

Seotud lood:

Ratase naaber

Kuid ametliku valitsusjuhi kandidaadi staatus tuleb ka muu riikliku toega. Näiteks sõitis Kallas presidendi juurest otse Toompeale kohtuma sotsiaaldemokraatide esindajatega, kellega tahab alternatiivse valitsuse alused kokku panna, mida siis riigikogus ette kanda.

Kuid Reformierakonna juht ei läinud mitte riigikogusse, vaid riigikantselei majja, mis on osaks peaministri tööhooneks olevast Stenbocki maja kompleksist.

Vabariigi valitsuse tööreglemendi järgi peab riigikantselei pealik ehk riigisekretär Taimar Peterkop ametlikule peaministri kandidaadile valitsuse moodustamiseks toetust pakkuma. Sealhulgas ka näiteks vajalikud tööruumid eraldama.

Info, info, info

Riigikantselei pressiesindaja Kristiina Tiimus kinnitas Delfile, et Kallasel ongi nüüd nende majas ruumid, kus ta vajadusel saab oma valitsuse plaaniga töötada.

Kuid tegelikult ei huvita Kallast eriti politsei ega ka Jüri Ratase kabinetist mõnesaja sammu kaugusele eraldatud tööruum, vaid hoopis tähtsam asi. Nimelt tähendab toetus peaministrikandidaadile muuhulgas ka seda, et ametnikud peavad nõu ja jõuga olema talle soovi korral oma plaani kujundamiseks abiks ja infot jagama.

Kui Delfi päris täna Kadriorus Kallaselt, kuidas ta kavatseb peaministrikandidaadi õigusi kasutada, siis viitas Reformierakonna juht just ministeeriumite infole, millele tahab juurdepääsu saada.

„Nädala jooksul kavatseme põhjalikult ette võtta kõik teemad ja küsida kõik küsimused, mis meil südamel on. Selle jaoks meil on vaja informatsiooni ja suhtleme erinevate ministeeriumitega ja saame ka sellele ligipääsu, et oma järgmisi samme ette valmistada,“ märkis Kallas Delfi küsimuse peale.

Olles olnud pea kaks ja pool aastat opositsioonis pole Reformierakonnal olnud jooksvat juurdepääsu ametlikult infole, mis kirjeldab riigi ja eri ministeeriumite tegelikku olukorda. Opositsioonierakonnana sõltutakse enamasti nagu ülejäänud inimesed sellest infost, mis on avalikustatud.

Kaja Kallas suhtub endagi sõnul „realistlikult“ toetuse hulka, mille tema kava võiks Keskerakonna-EKRE-Isamaa koalitsiooni kokkulepete olemasolu korral riigikogus saada. Kuid ametlikuks peaministrikandidaadiks olemise aeg pakub talle vähemalt võimaluse end riigi olukorraga välgukiirusel kurssi viia ja olla seetõttu efektiivsemaks opositsioonijõuks sündivale Ratase II valitsusele.