Kaja Kallas "Foorumis": katalaanid ei ole arvestanud oma piirkonna majanduslike mõjudega iseseisvumise korral

Tänases foorumis arutleti, kas Kataloonia iseseisvuspüüdlused on olnud õigustatud ja kuidas, kui üldse, peaks sekkuma Euroopa Liit või nende riigid. Teemaks oli ka see, kas Kataloonias toimuvaga võiks paralleele tuua Nõukogude liidu lagunemisega.

Ehkki ekspertide lauas istunud Ahto Lobjakas ütles, et Kataloonias toimuv ei ole enam Eesti asi, peaks Artur Talviku hinnangul eestlased võtma seal toimuvat väga isiklikult.

Välisminister Sven Mikser ja kaitsmeinister Jüri Luik on aga seda meelt, et tuleb austada Hispaaniat kui riiki ja kuna katalaanide puhul pole tegu represseeritud rahvaga, ei ole mõtet siin paralleele tuua Eesti minevikuga.

Kaja Kallase arvates on probleem, et jäetud on mulje, justkui kõik katalaanid oleksid iseseisvuse poolt. Toob näite 300 000 iseseisvuse vastasest katalaanist, kes tulid tänavatele protestima.

Ausa referendumi koostamiseks tuleks tema sõnul luua lävend, et tõsta võimalikult palju valimisaktiivsust. Tema hinnangul jätsid iseseisvusvastased hääletamata, kuna ei pidanud referendumit legitiimseks.

Samuti ei ole katalaanid Kallase arvates arvestanud peale iseseisvaks saamist tekkivate mõjutustega majanduspoliitikas. "Juba praegu on 1700 ettevõtet Katalooniast lahkunud," tõi ta näite. Iseseisvumise korral ei pruugi katalaanid olla seotud enam ka Euroopa Liiduga, ega tohi kasutada ka eurot rahaühikuna, mis annab samuti suure põntsu.

Demokraatlikest valimistest rääkides jätkas Talvik, et need peaksid toimuma situatsioonis, kus osa parteide juhte ei ähvarda vangistus.
Mikseri arvates ei ole Kataloonias toimuvaga keskvalitsus katalaanide inimõigusi rikkunud, mistõttu ei peaks Euroopa Liit niivõrd sekkuma. Talviku arvates rikuti inimõigusi aga juba referendumi päeval, kui keskvalitsuse käsul sekkus politsei.

Mikser õigustab Kataloonia politsei toimimist. Jõudsid ka meieni meedia vahendusel Kataloonia referendumit hävitada püüdva politsei vägivaldset käitumist. Mikser ütles, seadusega on ette nähtud, et mõningates olukordades võib politsei alustada jõu kasutamist hoolimata sellest, kas keegi teine on seda juba teinud. "Sotsiaaldemokraat praegu rääkis, palju õnne," ütles Talvik vahele.

Luige sõnul on Kataloonias toimuva pääseteeks 21. detsembril toimuvad valimised, kui kired on rahunenud ja algavad tõsisemad läbirääkimised. Mikser ütleb kokkuvõtteks, et Eesti kohustus on seista just Eesti suveräänsuse ja rahva kestmise eest, viidates siin Hispaania kui Euroopa Liidu liikmesriigi ja liitlase tunnustamisele.