Kaitseministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko sõnul on Eestis igal aastal ajateenistusealisi noormehi vajaminevast rohkem, seepärast valitseb mõnes piirkonnas ajateenistusse pääsemisel konkurents.

“Reeglina pääsevad ajateenistusse kõik hea haridustaseme ja tervisega noormehed, kes ise soovivad kutsealuseks minna. Kõrvale jäävad vähem haritud ja nõrga tervisega noorukid,” ütles Mikko BNS-ile.

Aina rohkem läheb ajateenistusse noormehi, kes on äsja edukalt lõpetanud keskkooli ja soovivad enne õpingute jätkamist ajateenistuse läbida. Samal ajal tuleb kõrgharidusega noormehi aega teenima endiselt vaid üksikuid.

Mikko sõnul ei ole haruldane, et riigikaitseosakondadel on juba ligi kuu aega enne ajateenistusse võtmist tulevaste kutsealuste nimekirjad täis. Samas ei tähenda see Mikko sõnul seda, et kutseealistel noormeestel oleks võimalus kaitseväest kõrvale hoida ning neid otsitakse endiselt kui seaduserikkujaid taga.

Mikko sõnul on konkurents veelgi teravam ajateenistusperioodi lõppedes edasi allohvitserideks pürgijate hulgas, kuna igal aastal vajab kaitsevägi vaid mõnikümmend uut allohvitseri.

Nii näiteks võttis kaitseväe lahingukool möödunud aastal õppima 30 allohvitseri, soovijaid oli aga ligi sada. Tänavu võtab lahingukool allohvitseriks õppima 40 ajateenistuse edukalt läbinut.

“Kutseliseks kaitseväelaseks pürgimisel on esmatähtis hea haridus, madala haridustasemega noormeestel on suure konkurentsi tõttu väga raske allohvitseride kursusele pääseda,” ütles Mikko.

Kaitseministeerium kutsub tänavu aega teenima 3350 kutsealust, mis on ligi 200 võrra vähem kui möödunud aastal.