Kaitseväe psühholoogiateenistus alustab tööd saabuva aasta alguses ja plaani kohaselt peaks psühholoogide ühe mütsi alla koondamine tagama sõduritele tõhusama nõustamisteenuse, kuid mõistagi saab reaalsetest tulemustest kokkuvõtteid teha alles hiljem, kirjutas Eesti Päevaleht.

Teine uuendus, mis eeldatavalt järgmise aasta kevadel jõustub, puudutab haavatud kaitseväelaste jätkamist sõjaväes — ka praegu saavad haavatud soovi korral teenistust jätkata, ent selleks tuleb võidelda mitme seadusepügalaga ja määrida hulk pabereid.

Nimelt tunnistab kaitseväe tervislik komisjon vigastatud sõduri alati teenistuseks kõlbmatuks, kuna eeskiri lihtsalt ei luba teda teenistusse jätta, samal ajal sätestab teine seadusepunkt, et vigastatud sõdur saab igal juhul teenistust jätkata. Järgmise aasta märtsis aga peaks hakkama kehtima seadusemuudatus, mis lubab haavatuid eraldi korra kohaselt ja märksa lihtsamalt teenistusse tagasi võtta.

Kolmas muudatus puudutab haavatud kaitseväelaste edasist väljaõpet: haavatuid küll innustatakse sõjaväes edasist karjääri tegema, kuid samal ajal on neil keeruline täita kõrgema auastme omandamise nõudeid. Võsa vahel roomamine aga võib haavatule üle jõu käia ja sellele mõeldes on kõrgemal sõjakoolil plaanis õppeprogramm haavatud sõduritele.